Wikipedia

Etanool

(Widjerfeerd faan Ethanol)
Tekst üüb Öömrang
Struktuurformel
Struktuurformel faan Etanool
Jo kiiler skel det geometrii düütelk maage
Algemian
Nööm Etanool
Ööder nöömer
  • Ethylalkohol
  • Äthanol
  • Äthylalkohol
  • Wingeist
  • Spiritus
  • Sprit
  • Alkohol
  • Hydroxyethan efter IUPAC-Nomenklatur
  • ALCOHOL (INCI)
Formel C2H6O
CAS-Numer 64-17-5
PubChem 702
Beskriiwang

klaar, saner klöör, braant üüb a tong, braant gau[1]

Eegenskapen
Molaar mase 46,07 g·mol−1
Tustant

luupen

Sachthaid

0,79 g·cm−3 (20 °C)[2]

Smoltponkt

−114 °C[2]

Köögponkt

78 °C[2]

Dampdruk

58 hPa (20 °C)[2]

pKs-wäärs

16[3]

Apliasang

lacht uun weeder, Diethylether, Chloroform, Benzin an Benzol[1]

Breegtaal

1,3638[1]

Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [4]
02 – Braant fiks gau

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 225
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 210 [2]
EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [4]
Braant gau
Braant gau
(F)
R- an S-wäärnang R: 11
S: (2)-7-16
MAK-miat

500 ml·m−3 of 960 mg·m−3[2]

LD50
  • 7060 mg·kg−1 (rooten)[5][3]
  • 3450 mg·kg−1 (müsen)[6][3]
  • 1400 mg·kg−1 (minsken)[7][3]
  • 1200 mg·kg−1·3H−1 (wüfen)[8][3]
  • 700 mg·kg−1 (maaner)[9][3]
  • 11,712 ml·kg−1 (jongen)[10][3]
Miast wurd SI-ianhaiden brükt. Breegtaal: Na-D-Liinje, 20 °C

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Etanool (uk äthanol of ianfach alkohol) as en alkohol mä det formel C2H6O. Hat hää nian klöör, braant gau an stiremt stark.[11] Ethanol komt uun win, biir an puns föör. An do woort det uk för bio-sprit brükt: Uun E-10 sprit san 10% etanool.

Föörkemen

Bewerke

Etanool komt natüürelkerwiis uun rip früchten föör. An auer det dronken maaget, woort det üüb a hiale welt brükt. Det komt oober uk föör, huar dü diar goorei mä reegenst:

  • alkohol"frei" biir: bit 0,5 % Vol.
  • aapelsaft: bit 0,4 % Vol.
  • banaan: bit 1 % Vol.
  • bruad: bit 0,3 % Vol.
  • kefir: bit 1 % Vol.
  • sürkrüüs: 0,5 % Vol.
  • drüüwensaft: bit 0,6 % Vol.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Etanool – Saamlang faan bilen of filmer

   Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Futnuuten

Bewerke
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Ethanol uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 11. Nofember 2011.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Iindraanj tu CAS-Nr. 64-17-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 5. Januar 2008 (mä JavaScript).
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Etanool bi ChemIDplus.
  4. ↑ 4,0 4,1 Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 64-17-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)
  5. ↑ G. Stuart Wiberg, H. Locksley Trenholm, Blake B. Coldwell: Increased ethanol toxicity in old rats: Changes in LD50, in vivo and in vitro metabolism, and liver alcohol dehydrogenase activity, in: Toxicology and Applied Pharmacology, 1970, Vol. 16, S. 718–727; doi:10.1016/0041-008X(70)90077-3.
  6. ↑ Gigiena i Sanitariya. For English translation, see HYSAAV, 1967, Vol. 32(3), S. 31.
  7. ↑ Raw Material Data Handbook, Vol.1: Organic Solvents, 1974. Vol. 1, Pg. 44, 1974.
  8. ↑ Matti Välimäki, Matti Härkönen, Reino Ylikahri: Acute Effects of Alcohol on Female Sex Hormones, in: Alcoholism: Clinical and Experimental Research, 1983, Vol. 7, S. 289–293; doi:10.1111/j.1530-0277.1983.tb05462.x.
  9. ↑ Baker SJ, Chrzan GJ, Park CN, Saunders JH: Behavioral effects of 0 and 0.05% blood alcohol in male volunteers, in: Neurobehavioral Toxicology and Teratology, 1986, Vol. 8, S. 77–81; PMID 3703098.
  10. ↑ M. Yamagishi, T. Iwasaki: Acute alcohol intoxication in a two-month-old baby, in: Journal of UOEH, 1987, Vol. 9, S. 53–59; PMID 3576010.
  11. ↑ Gerhard Eisenbrand (Hrsg.), Peter Schreier (Hrsg.): RÖMPP Lexikon Lebensmittelchemie. 2. aplaag, Thieme Verlag, Stuttgart 2006, S. 322.
Faan „https://frr.wikipedia.org/w/index.php?title=Etanool&oldid=167622“