Georgien

Georgien (georgisk საქართველო – sakartwelo; iar uk Грузия (Grusija), Gruusien of Grusiinien) as en stoot uun Aasien bi't Suart Sia uun't süüden faan a Kaukasus. Uun't nuurden leit Ruslun, uun't süüden lei a Türkei an Armeenien an uun't uasten Aserbaidschan.

საქართველო

Sakartwelo
Republiik faan Georgien

Flagge Georgiens	Wappen Georgiens
Flag	Woopen

Woolspröök: ძალა ერთობაშია –dsala ertobaschia
(„Krääft troch ianhaid“)

Amtelk spriak

Georgisk

Regionaal amtsspriak: Abchaasisk^[1]

Hoodstääd

Tiflis (georgisk Tbilissi)

Stoot (skak)

Republiik

Stoot baas

Salome Surabischwili (sant 16. Deetsember 2018)

Regiarang baas

Iarst minister Irakli Garibashvili (sant 2021)

Grate

(118.) 69.700 km²

Iinwenern

(113.) 4.469.200 (Stant: Janewoore 2011)

Iinwenern per km²

(101.) 66 Iinw./km²

BIP nominaal (2010)^[2]

11.665 miljuunen US$ (115.)

BIP per iinwener

2.658 US$ (108.)

HDI

0,733 (75.)^[3]

Münt

1 Lari (GEL) = 100 Tetri

Suwereniteet

9. April 1991

Natsionaalhümne

Tawisupleba

Natsionaalfeierdai

26. Mei

Tidjsoon

UTC + 4

Autokääntiaken

GE

TLD

.ge

Tilefoonföörwool

+995 (för Abchaasien: +7)

Geografii

Stääden

Dön tjiin gratst stääden uun Georgien san:

#

Stääd

Lidj (2019)^[4]

Koord

1

Tiflis

1.140.700

Georgien (Georgien)

Tiflis

2

166.000

3

Kutaisi

138.200

4

Rustawi

128.300

5

Sochumi

65.439

6

Gori

46.000

7

Sugdidi

42.000

8

Poti

41.600

9

Tschinwali

30.000

10

Chaschuri

25.200

Iindialang faan Ferwaltang

Tau faan twaalew regiuunen (güül) san autonoom.

A regiuunen san tesken 1994 und 1996 iinfeerd wurden. Tau regiuunen san autonoom, det hoodstääd Tiflis as en regiuun för ham salew. Auer Abchaasien jaft at stridj mä Ruslun. Uk auer Süüdoseetien (tu Baner Kartlien) as noch ei det leetst wurd snaaket. Jo autonoom regiuunen Abchaasien an Adschaarien stun ei mä üüb det list:

Nr	Regiuun	Hoodstääd	ISO 3166-2:GE
1	Mingreelien an Boower Swaneetien (სამეგრელოს და ზემო სვანეთის მხარე)	Sugdidi (ზუგდიდი)	GE-SZ
2	Guurien (გურიის მხარე)	Osurgeti (ოზურგეთი)	GE-GU
3	Ratscha-Letschchumi an Liager Swaneetien (რაჭა-ლეჩხუმის და ქვემო სვანეთის მხარე)	Ambrolauri (ამბროლაური)	GE-RL
4	Imereetien (იმერეთის მხარე)	Kutaisi (ქუთაისი)	GE-IM
5	Samts'che-Dschawacheetien (სამცხე-ჯავახეთის მხარე)	Achaltsiche (ახალციხე)	GE-SJ
6	Mts'cheta-Mtianeetien (მცხეთა-მთიანეთის მხარე)	Mtscheta (მცხეთა)	GE-MM
7	Baner Kartlien (შიდა ქართლის მხარე)	Gori (გორი)	GE-SK
8	Liager Kartlien (ქვემო ქართლის მხარე)	Rustawi (რუსთავი)	GE-KK
9	Kacheetien (კახეთის მხარე)	Telawi (თელავი)	GE-KA
10	Tiflis (საქართველოს დედაქალაქის - თბილისი)	Tiflis (თბილისი)	GE-TB

Histoore

At lun wiar faan 1918 tu 1921 suwereen. Do wurd det faan det Ruad Armee besaat. En juar lääder wurd det üüs det Transkaukaasisk SSR dial faan't Sowjetunioon. 1936 wurd det det Georgisk SSR. Det wurd 9. April 1991 suwereen.