Amrum.pngTekst üüb Öömrang


საქართველო

Sakartwelo
Republiik faan Georgien

Flagge Georgiens
Wappen Georgiens
Flag Woopen
Woolspröök: ძალა ერთობაშიაdsala ertobaschia
(„Krääft troch ianhaid“)
Amtelk spriak Georgisk

Regionaal amtsspriak: Abchaasisk[1]

Hoodstääd Tiflis (georgisk Tbilissi)
Stootsfurem Republiik
Stootsbaas Salome Surabischwili (sant 16. Deetsember 2018)
Regiarangsbaas Iarst minister Giorgi Gacharia (sant 8. September 2019)
Grate (118.) 69.700 km²
Iinwenern (113.) 4.469.200 (Stant: Janewoore 2011)
Iinwenern per km² (101.) 66 Iinw./km²
BIP nominaal (2010)[2] 11.665 miljuunen US$ (115.)
BIP per iinwener 2.658 US$ (108.)
HDI 0,733 (75.)[3]
Münt 1 Lari (GEL) = 100 Tetri
Suwereeniteet 9. April 1991
Natjunaalhümne Tawisupleba
Natjunaalfeierdai 26. Mei
Tidjsoon UTC + 4
Autokääntiaken GE
TLD .ge
Tilefoonföörwool +995 (för Abchaasien: +7)
Georgia in its region (claimed).svg
Georgia topographic map-de.svg


Georgien (georgisk საქართველოsakartwelo; iar uk Грузия (Grusija), Gruusien of Grusiinien) as en stoot uun Aasien bi't Suart Sia uun't süüden faan a Kaukasus. Uun't nuurden leit Ruslun, uun't süüden lei a Türkei an Armeenien an uun't uasten Aserbaidschan.

GeografiiBewerke

StäädenBewerke

Dön tjiin gratst stääden uun Georgien san:

# Stääd Lidj (2019)[4] Koord
1 Tiflis 1.140.700
2 Batumi 166.000
3 Kutaisi 138.200
4 Rustawi 128.300
5 Sochumi 65.439
6 Gori 46.000
7 Sugdidi 42.000
8 Poti 41.600
9 Tschinwali 30.000
10 Chaschuri 25.200

Iindialang faan FerwaltangBewerke

AbchaasienAdschaarienKacheetienGuurienImereetienMingreelien an Boower SwaneetienRatscha-Letschchumi an Liager SwaneetienSamtsche-DschawacheetienLiager KartlienBaner KartlienMtscheta-MtianeetienTiflis 
Tau faan twaalew regiuunen (güül) san autonoom.

A regiuunen san tesken 1994 und 1996 iinfeerd wurden. Tau regiuunen san autonoom, det hoodstääd Tiflis as en regiuun för ham salew. Auer Abchaasien jaft at stridj mä Ruslun. Uk auer Süüdoseetien (tu Baner Kartlien) as noch ei det leetst wurd snaaket. Jo autonoom regiuunen Abchaasien an Adschaarien stun ei mä üüb det list:

Nr Regiuun Hoodstääd ISO 3166-2:GE
1 Mingreelien an Boower Swaneetien
(სამეგრელოს და ზემო სვანეთის მხარე)
Sugdidi
(ზუგდიდი)
GE-SZ
2 Guurien
(გურიის მხარე)
Osurgeti
(ოზურგეთი)
GE-GU
3 Ratscha-Letschchumi an Liager Swaneetien
(რაჭა-ლეჩხუმის და ქვემო სვანეთის მხარე)
Ambrolauri
(ამბროლაური)
GE-RL
4 Imereetien
(იმერეთის მხარე)
Kutaisi
(ქუთაისი)
GE-IM
5 Samtsche-Dschawacheetien
(სამცხე-ჯავახეთის მხარე)
Achaltsiche
(ახალციხე)
GE-SJ
6 Mtscheta-Mtianeetien
(მცხეთა-მთიანეთის მხარე)
Mtscheta
(მცხეთა)
GE-MM
7 Baner Kartlien
(შიდა ქართლის მხარე)
Gori
(გორი)
GE-SK
8 Liager Kartlien
(ქვემო ქართლის მხარე)
Rustawi
(რუსთავი)
GE-KK
9 Kacheetien
(კახეთის მხარე)
Telawi
(თელავი)
GE-KA
10 Tiflis
(საქართველოს დედაქალაქის - თბილისი)
Tiflis
(თბილისი)
GE-TB

HistooreBewerke

At lun wiar faan 1918 tu 1921 suwereen. Do wurd det faan det Ruad Armee besaat. En juar lääder wurd det üüs det Transkaukaasisk SSR dial faan't Sowjetunioon. 1936 wurd det det Georgisk SSR. Det wurd 9. April 1991 suwereen.

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Georgien – Saamlang faan bilen of filmer
  Wikimedia-Atlas: Georgien – Geograafisk an histoorisk koorden

FutnuutenBewerke

  1. http://www.constcourt.ge/index.php?sec_id=47&lang_id=ENG efter't ferfaadang faan Georgien, Art. 8
  2. International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2011
  3. Human Development Index
  4. Georgia: Regions and Cities, citypopulation.de
42.01666666666743.733333333333