HIV
Tekst üüb Öömrang |
Humaan Imuundefizienz-Wiirus | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
HI-Wiiren | ||||||||||||
Süstemaatik | ||||||||||||
| ||||||||||||
Taksonomii | ||||||||||||
| ||||||||||||
Wedenskapelk nööm | ||||||||||||
Human immunodeficiency virus 1, 2 (ingelsk) | ||||||||||||
Kurt nööm | ||||||||||||
HIV-1, HIV-2 | ||||||||||||
Ferwisangen | ||||||||||||
|
A Humaan Imuundefizienz-Wiirus (faan ingelsk: Human immunodeficiency virus), ufkört HIV as en wiirus, di det imuunsüsteem faan en minsk uunstaken maaget. Enkelt minsken mä det sjocht mark diar auer loong juaren goorniks faan, man tuleetst woort det AIDS kraankes ütjliaset.
At HIV sjocht as sant a 1980er juaren tu en pandemii wurden, an diar san al muar üs 40 miljoon minsken auer stürwen. Noch ans son 40 miljoon minsken haa tu tidj (2021) det HIV sjocht.
Onerslacher
Bewerke- Human immunodeficiency virus 1 (HIV-1)
- Human immunodeficiency virus 2 (HIV-2)
Luke uk diar
Bewerke Commonskategorii: HIV – Saamlang faan bilen of filmer
Wikispecies hää en artiikel tu: HIV