Amrum.pngTekst üüb Öömrang


En pandemii as det spriaden faan en kraankes bi minsken auer a hialer eerd. Hat gongt widjer üs en epidemii, diar miast bluas uun enkelt lunen apträät. Det ment oober ei, dat arke lun bi en pandemii bedraapt as.

So kaam a pest sant 1347 auer Euroopa

Det wurd pandemii komt faan ualgreks πανδημία pandēmía (at hialer fulk). Diar steget uk det bedüüdang uun, dat det bluas minsken bedraapt. Bi diarten snaaket am ei faan en pandemii, man diarför faan en panzootii.

PandemiinBewerke

  • Antoniinisk Pest, 165–180. Pookenpandemii uun't Röömsk Rik; 5 miljuun duaden.
  • Justiniaansk Pest, sant 541 bit iin uun't 8. juarhunert. Ütjliaset faan Yersinia pestis.
  • Suart Duas, 1347–1352. Faan Madelaasien bit hial Euroopa; 25 miljuun duaden, det wiar en traaden faan a europeesk iinwenern. Yersinia pestis.
  • Traad Pest, sant 1896. Begand uun Sjiina; 12 miljuun duaden. Yersinia pestis.
  • HIV/AIDS, sant amanbi 1980. Amanbi 75 miljuun minsken haa det, 32 miljuunen san stürwen (bit 2018).
  • COVID-19 (sant Detsember 2019), begand uun Sjiina; as noch ei föörbi: SARS-CoV-2

InfluenzaBewerke

Uk gripe (Influenza) koon tu en pandemii mä miljuunen duaden wurd.

  • Spoonsk Gripe (1918–1920), 20–50 miljuun duaden: Influenza-A-Virus H1N1
  • Asiaatisk Gripe (1957/58), 1–4 miljuun duaden: Influenza-A-Virus A/H2N2
  • Hongkonggripe (1968), 1–4 miljuun duaden: Influenza-A-Virus A/H3N2
  • Rüsk Gripe (1977/78), 700.000 duaden: Influenza-A-Virus H1N1
  • Fögelgripe (2005), woort (noch) ei faan minsk tu minsk auerdraanj: Influenza-A-Virus H5N1
  • Swingripe (2009/10), 100.000–400.000 duaden: Influenza-A-Virus H1N1

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Pandemii – Saamlang faan bilen of filmer