Amrum.pngTekst üüb Öömrang


< Ediacarium | K a m b r i u m | Ordovizium >
föör 542–488,3 miljuun juaren
O2-uundial uun a atmosfeere
(uun't madel)
ca. 12,5 Vol.-%
(63 % uun ferglik tu daalang)
CO2-uundial uun a atmosfeere
(uun't madel)
ca. 4500 ppm
(12-sis so föl üs daalang)
Tempratuur üüb a grünj
(uun't madel)
ca. 21 °C
(7 °C muar üs daalang)
Süsteem Serie Kirew ≈ Ääler (mya)
huuger huuger huuger jonger
Kambrium Furongium 10. Kirew 492–488,3
Jiangshanium 496–492
Paibium 499–496
Miaolingium Guzhangium 503–499
Drumium 506,5–503
Wuliuum 510–506,5
2. Serie 4. Kirew 515–510
3. Kirew 521–515
Terreneuvium 2. Kirew 528–521
Fortunium 542–528
liager

At Kambrium as en eerdtidjääler tesken 542 an 488,3 miljuun juaren föör üs tidj. Tu jü tidj san bal aal a stamer faan diarten apkimen, diar't daalang noch jaft ("kambrisk eksplosioon"). Det hää was diar mä tu dun, dat di sürstoof-uundial uun a atmosfeere grater wurden as. Di nööm 'Kambrium' komt faan di latiinsk nööm för Wales (Cambria) uf. Daalang as Cumbria en groofskap uun't regiuun Nuurd Waast Ingelun.

At Kambrium as det äälst süsteem uun't Paleozoikum. A eerdtidjäälern föör't kambrium (542 - 4.600 mya) wurd mäenööder üs Präkambrium betiakent.

IindialangBewerke

  • Süsteem: Kambrium (542–488,3 mya)
    • Serie: Furongium (499–488,3 mya)
      • Kirew: Kambrium 10. Kirew (492–488,3 mya)
      • Kirew: Jiangshanium (496–492 mya)
      • Kirew: Paibium (499–496 mya)
    • Serie: Miaolingium (510–499 mya)
    • Serie: Kambrium 2. Serie (521–510 mya)
      • Kirew: Kambrium 4. Kirew (515–510 mya)
      • Kirew: Kambrium 3. Kirew (521–515 mya)
    • Serie: Terreneuvium (542–521 mya)
      • Kirew: Kambrium 2. Kirew (528–521 mya)
      • Kirew: Fortunium (542–528 mya)

Enkelt serien an kirwer haa noch nään nööm, auer detdiar iindialang iarst 2009 so fäästlaanj wurden as.

BilenBewerke

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Kambrium – Saamlang faan bilen of filmer