Wales
 Tekst üüb Öömrang
|
| Wales Cymru | |||||
| |||||
| Woolspröök: Y Ddraig Goch ddyry cychwyn
(„Di ruad draag komt“) | |||||
| Amtelk spriak | Ingelsk, Waliisisk (Kymrisk) | ||||
| Hoodstääd | Cardiff (Caerdydd) | ||||
| Stootsfurem | Konstitutjonel-parlamentaarisk monarchii | ||||
| Stootsbaas | Könang Kaarl III. | ||||
| Regiarangsbaas | Iarst minister Carwyn Jones | ||||
| Grate | 20.761 km² | ||||
| Iinwenern | 3.074.067 (2012)[1] | ||||
| Iinwenern per km² | 148 Iinw./km² | ||||
| Münt | Pünj Sterling, £, GBP | ||||
| Natsionaalhümne | Hen Wlad Fy Nhadau (Ual lun faan min feedern) | ||||
| Tidjsoon | UTC +0, somertidj: UTC +1 | ||||
| TLD | .uk | ||||
| Tilefoonföörwool | +44 | ||||
 | |||||
Wales (waliisisk Cymru ) as en lun uun Nuurdwaasteuroopa üüb det eilun Gratbritannien an en dial faan't Ferianagt Könangrik. Di nööm Cymru ment so föl üs loonslidj.[2]
Principal AreasBewerke
Wales as uun 22 principal areas apdiald, det san sowat üs lunkreiser. Uun Ingelun het jo unitary authorities.
| # | Nööm | Koord |
|---|---|---|
| 1 | Anglesey (Ynys Môn) |  |
| 2 | Blaenau Gwent | |
| 3 | Bridgend (Pen-y-bont ar Ogwr) | |
| 4 | Caerphilly (Caerffili) | |
| 5 | City and County of Cardiff (Caerdydd) | |
| 6 | Carmarthenshire (Sir Gaerfyrddin) | |
| 7 | Ceredigion | |
| 8 | Conwy | |
| 9 | Denbighshire (Sir Ddinbych) | |
| 10 | Flintshire (Sir y Fflint) | |
| 11 | Gwynedd | |
| 12 | Merthyr Tydfil (Merthyr Tudful) | |
| 13 | Monmouthshire (Sir Fynwy) | |
| 14 | Neath Port Talbot (Castell-nedd Port Talbot) | |
| 15 | Newport (Casnewydd) | |
| 16 | Pembrokeshire (Sir Benfro) | |
| 17 | Powys | |
| 18 | Rhondda Cynon Taf | |
| 19 | Swansea (Abertawe) | |
| 20 | Torfaen (Tor-faen) | |
| 21 | Vale of Glamorgan (Bro Morgannwg) | |
| 22 | Wrexham (Wrecsam) |
Luke uk diarBewerke
Wikivoyage Raisfeerer: Wales (sjiisk)FutnuutenBewerke
- ↑ Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB)
- ↑ Bernhard Maier: Das Sagenbuch der walisischen Kelten. Die vier Zweige des Mabinogi. Dtv München, April 1999, ISBN 3-423-12628-0, S. 134, Anm. 44,19.
Koordinaaten: 52° N, 4° W
.svg)
Loonsdialen: Ingelun | Nuurdirlun | Skotlun | Wales
Bütjenlunen: Anguilla | Bermuuda | Britisk Jongfoomen Eilunen | Britisk Antarktis Teritoorium | Britisk Teritoorium uun a Indisk Oosean | Kaiman Eilunen | Falkland Eilunen | Gibraltaar | Montserrat | Pitcairn Eilunen | Akrotiri an Dekelia | St. Helena, Ascension an Tristan da Cunha | Süüdgeorgien an Süüdelk Sandwich Eilunen | Turks an Caicos Eilunen
.svg)
Albaanien |
Andora |
.svg){kind=small}
Belgien |
Bosnien an Hertsegowina |
Bulgaarien |
Denemark |
Eestlun |
Ferianagt Könangrik |
Finlun |
Frankrik |
Griichenlun |
Irlun |
Islun |
Itaalien |
Kasachstaan |
Kosowo |
Kroatien |
Letlun |
Liechtenstein |
Litauen |
Luksemborag |
Malta |
Nuurd-Matsedoonien |
Moldaawien |
Monako |
Monteneegro |
Neederlunen |
Norweegen |
Poolen |
Portugal |
Rumeenien |
Ruslun |
San Marino |
Sweeden |
Sweits |
Serbien |
Sjiisklun |
Slowakei |
Sloweenien |
Spoonien |
Tschechien |
Türkei |
Uasterrik |
Ukraine |
Ungarn |
Watikaanstääd |
Witjruslun
Ööder lunen an regiuunen mä ferbinjang tu Euroopa:
Åland |
Atsooren |
Fääröer |
Gibraltaar |
Greenlun |
Guernsey |
Jan Mayen |
Jersey |
Eilun Man |
Madeira |
Spitsbergen |
Transnistrien |
Zypern