Tekst üüb Öömrang



Wales (waliisk Cymru (harke tu)?/i) as en lun uun Nuurdwaasteuroopa üüb det eilun Gratbritannien an en dial faan't Ferianagt Könangrik. Di nööm Cymru ment so föl üs loonslidj.[2]

Wales

Cymru

Flagge von Wales
Flagge von Wales
Wappen von Wales
Wappen von Wales
Flag Woopen
Woolspröök: Y Ddraig Goch ddyry cychwyn

(„Di ruad draag komt“)

Amtelk spriak Ingelsk, Waliisisk (Kymrisk)
Hoodstääd Cardiff (Caerdydd)
Stoot (skak) Konstitutjonel-parlamentaarisk monarchii
Stoot baas Könang Kaarl III.
Regiarang baas Iarst minister Carwyn Jones
Grate 20.761 km²
Iinwenern 3.074.067 (2012)[1]
Iinwenern per km² 148 Iinw./km²
Münt Pünj Sterling, £, GBP
Natsionaalhümne Hen Wlad Fy Nhadau
(Ual lun faan min feedern)
Tidjsoon UTC +0, somertidj: UTC +1
TLD .uk
Tilefoonföörwool +44
Laag faan Wales
Laag faan Wales
Laag faan Wales

Principal Areas

Bewerke

Wales as tu 22 principal areas iindiald, det san sowat üs lunkreiser. Uun Ingelun het jo unitary authorities.

# Nööm Koord
1 Anglesey (Ynys Môn)
 
Principal Areas
2 Blaenau Gwent
3 Bridgend (Pen-y-bont ar Ogwr)
4 Caerphilly (Caerffili)
5 City and County of Cardiff (Caerdydd)
6 Carmarthenshire (Sir Gaerfyrddin)
7 Ceredigion
8 Conwy
9 Denbighshire (Sir Ddinbych)
10 Flintshire (Sir y Fflint)
11 Gwynedd
12 Merthyr Tydfil (Merthyr Tudful)
13 Monmouthshire (Sir Fynwy)
14 Neath Port Talbot (Castell-nedd Port Talbot)
15 Newport (Casnewydd)
16 Pembrokeshire (Sir Benfro)
17 Powys
18 Rhondda Cynon Taf
19 Swansea (Abertawe)
20 Torfaen (Tor-faen)
21 Vale of Glamorgan (Bro Morgannwg)
22 Wrexham (Wrecsam)

Kwelen

Bewerke
  1. Iinwenern faan Ingelun an Wales di 30. Jüüne 2012 (ZIP; 832 kB)
  2. Bernhard Maier: Das Sagenbuch der walisischen Kelten. Die vier Zweige des Mabinogi. Dtv München, April 1999, ISBN 3-423-12628-0, S. 134, Anm. 44,19.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Wales – Saamlang faan bilen of filmer
52.349601944444-3.6378480555556