Amrum.pngTekst üüb Öömrang


En kop kofe
En kop espreso

Kofe woort faan kofesiad maaget, det woort röst an grünjen an do mä hiat weeder apkööget. Kofe wiar iar böös jüür an küd bluas faan rik lidj dronken wurd, ööder lidj haa "kofe" faan bere maaget, oober det smääkt natüürelk ei so gud.

Uun kofe as Coffein.

Kofesiad woort uk üs "kofebuan" betiakent, hää oober mä buanen goorniks tu dun. Det wurd komt faan araabiskبنbunn an det ment "kofefrücht".

ProduktjuunBewerke

Uun't juar 2011 san 8,46 Mio. t Kofe"buanen" iinbürgen wurden. A gratst produsenten wiar:

Kofeproduktjuun 2011[1]
Plaats Lun Mengde
(uun t)
  Plaats Lun Mengde
(uun t)
   1 Brasiilien  Brasiilien    2.700.440    11 Uganda  Uganda    191.371
   2 Wjetnam  Wjetnam    1.276.505    12 Nikaraagua  Nikaraagua    103.664
   3 Indoneesien  Indoneesien    634.000    13 Elfenbianküst  Elfenbianküst    103.000F
   4 Kolumbien  Kolumbien    468.540    14 Costa Rica  Costa Rica    100.083
   5 Etioopien  Etioopien    370.569    15 Filipiinen  Filipiinen    88.526
   6 Peruu  Peruu    331.547    16 Papua-Nei-Guinea  Papua-Nei-Guinea    84.870
   7 Indien  Indien    F302.000    17 El Salwadoor  El Salwadoor    82.095
   8 Honduuras  Honduuras    282.361    18 Kameruun  Kameruun    70.000F
   9 Guatemaala  Guatemaala    242.839    19 Venezuela  Venezuela    69.138IM
   10 Meksiko  Meksiko    237.056    20 Tansania  Tansania    60.575
  Welt 8.457.174

F = slompet efter FAO
Im = slompet taalen

Di kofeprisBewerke

Faan det jil komt ei föl bi a produsenten uun:

44,9 % Stüüren, Tol, Fracht
23,7 % Kuuplidj
17,8 % Importöören an Röstern
08,5 % Plantagenbedriiwern
05,1 % Luan för plantagenbüüren

FutnuutenBewerke

  1. Faostat, Statistik faan't FAO 2013, ufrepen di 8. Detsember 2013

   Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid

Luke uk diarBewerke

  Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Kofe