Hoodütjwool eeben maage
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Nuurd-Slavey spriak of Sahtu Dene spriak (aanj nööm: Sahtúot'ı̨nę Yatı̨́ ᓴᑋᕲᖌᑎᑊᐠᓀᐠ ᔭᕱ ; ingelsk: Sahtu Dene, North Slavey) as det atapaskisk slavey spriak faan 1235 minsken faan't Nuurd-Slavey fulk (Dene Thaʼ ᑌᓀ ᒐ) uun Nuurd-Ameerikoo. Snaaket woort det faan amanbi 680 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien an uun Yukon uun Kanada.

Nuurd-Slavey spriak

Snaaket uun

Kanada
Spreegern 680 (2006)
Wedenskapelk
iindialang
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-2:

den

ISO 639-3:

scs

Sahtu Dene as at amtelk spriak uun a Nuurdwaast-Teritoorien.


SpriakwiisenBewerke

  • Hare spriak[wiis] (aanj nööm: K’áshogot’ine ᑲᑊᗱᑯᑎᑊᓀ ; ingelsk: Hare, Kawchodinne]. Snaaket woort det faan amanbi 45 minsken fööraal uun Fort Good Hope (Rádı̨lı̨h Kóé) an snaaket woort det faan amanbi 30 minsken fööraal uun Colville Lake (K’áhbamı̨́túé) uun a Nuurdwaast-Teritoorien (2006)
  • Bear Lake spriak[wiis] (aanj nööm: Sahtúgot’ine ᓴᑋᕲᒼᑯᑎᑊᓀ ; ingelsk: Bear Lake or Bearlake, Satudene]. Snaaket woort det faan amanbi 465 minsken fööraal uun Ft. Franklin (Délı̨ne) uun a Nuurdwaast-Teritoorien (2006)
  • Mountain spriak[wiis] (aanj nööm: Shihgot’ine ᗰᑋᑯᑎᑊᓀ ; ingelsk: Mountain]. Snaaket woort det faan amanbi 130 minsken fööraal uun Ft. Norman (Tulít’a) an snaaket woort det faan amanbi 10 minsken fööraal uun Norman Wells (Łe Gǫ́hlı̨nı̨) uun Yukon Teritoorium (2006). Etimoologi faan a nööm: shih ('berag').

BispalenBewerke

Sahtu Dene bispalen:[1]

  • dene minsk
  • łue (Bear Lake) lue (Mountain) luge (Hare) fask
  • detʼǫne (Bear Lake, Mountain) detʼone (Hare) weederfögel
  • tu (Hare, Mountain) (Bear Lake) weeder
  • tu káyı̨lı̨ (Hare) weederfaal
  • sǫ́bafǝ́ defo dǝ́tı̨ (Hare) gul
  • sasǫ́né (Hare) iisen
  • łe nıhtsʼı eerdgas
  • łe dzene petrooleum

FutnuutenBewerke

  1. Mackenzie Valley Environmental Impact Review Board Glossary of Terms 2007 North Slavey Translations

Ferwis efter bütjenBewerke