Tekst üüb Öömrang
Äon Ära Süsteem Ääler
(mya)
P
h
a
n
e
r
o
z
o
i
k
u
m


Düür:

541
Ma
Käno­zoikum
Eerdneitdj
Düür: 66 Ma
Quartär 0

2,588
Neogen 2,588

23,03
Paläogen 23,03

65,5
Meso­zoikum
Eerdmadelääler
Düür: 186,2 Ma
Kritj 65,5

145,5
Jura 145,5

199,6
Trias 199,6

251
Paläo­zoikum
Erdualtidj
Düür: 288,8 Ma
Perm 251

299
Karbon 299

359,2
Devon 359,2

416
Silur 416

443,7
Ordovizium 443,7

488,3
Kambrium 488,3

542
iarer iarer iarer

At Phanerozoikum (faan ualgreks φανερός phanerós „tu sen“, ζῷον zôon „labenen“ ~ det tidjääler, huar labenen tu sen as) as det jongst äon faan a eerdtidjäälern. Hat begand föör 542 miljuun juaren an lingt bit daalang.

Det äälst süsteem uun't Phanerozoikum as det Kambrium, an uun't Kambrium begand det eegentelk leewent üüb a eerd (kambrisk eksplosioon). Sodenang woort det ääler histoore faan a eerd mä a äoonen diarföör (Proterozoikum, Archaikum an Hadaikum) uk üs Präkambrium betiakent. Uk uun't leed Präkambrium (Ediacarium, ~ 600 mya) jääw't al leewent, man det wiar mikroorganismen an ianfach onerweederplaanten.

Naier iindialang

Bewerke

Tempratuuren

Bewerke

Tempratuuren uun't Phanerozoikum (~ 540 mya bit daalang). 0 as di madelwäärs faan a juaren 1960-1990.
Gud tu käänen as det K-P-grens (of uk K-T-grens) föör ~ 65,5 miljuun juaren.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Phanerozoicum – Saamlang faan bilen of filmer