Qing-Dünastii

Tekst üüb Öömrang

At Qing-Dünastii (mandschuurisk ᡩᠠᡳᠴᡳᠩ
ᡤᡠᡵᡠᠨ Daicing Gurun; sjineesk 清朝, Pinyin Qīngcháo, W.-G. Ch'ing Ch'ao) of Mandschu-Dünastii wurd 1616 faan a Mandschu grünjlaanj an wiar sant 1644 her auer't Sjineesk Keiserrik. Hat hää det Ming-Dünastii ufliaset an ging mä't rewolutsion faan 1911 tu aanj. Diarefter as det Republiik Sjiina ütjrepen wurden, diar faan 1912 bit 1949 bestenen hää.

Qing-Rik am 1820

Keiser Qianlong üüb en bil faan 1736

At Qing-Dünastii wiar efter't Yuan-Dünastii iarst det ööder uun Sjiina, diar ei faan Han-Sjineesen uunfeerd wurd. A Qing ging faan't fulk faan a Jurchen ütj, diar at saien uun a Mandschurei (Nuurduastsjiina) hed.

Oner a Qing wooks Sjiina auer a miaten; so grat as't nimer weder weesen. Uun't juar 1820 lewet 381 miljuunen minsken uun Sjiina, det wiar en traaden faan a minsken üüb a hialer eerd.

Luke uk diar

• Keisern faan det Qing-Dünastii: Hong Taiji (1636-1643), Shunzi (1643-1661), Kangxi (1661-1722), Yongzheng (1722-1735), Qianlong (1735-1796), Jiaqing (1796-1820), Daoguang (1820-1850), Xianfeng (1850-1861), Tongzhi (1861-1875), Guangxu (1875-1908), Pu Yi (1908-1912).

 Commonskategorii: Qing-Dünastii – Saamlang faan bilen of filmer