Raadioaktiwiteet

(Widjerfeerd faan Raadioaktiif)
Tekst üüb Öömrang


Raadioaktiwiteet (faan lat. radius, ‚strual‘) as det eegenskap faan ünstabiil atoomen, dat jö ütjenööderfaal kön. Diarbi treed atomaar strualen ütj. Det haa uun a juaren 1896 bit 1898 Marie Curie an Antoine Henri Becquerel ütjfünjen. Sok ünstabiil atoomen het raadionukliiden.

α-, β- an γ-strualen

Strualen

Bewerke

Bi det ütjenööderfaalen kön α-, β- of γ-strualen ütjtreed.

  • α-strualen san protoonen an flä ei widj. Jo kem ei ans troch en stak papiir.
  • β-strualen san elektroonen an sodenang aal wat fiiner. Jok kön bluas mä en stak blik of glääs aphäälen wurd.
  • γ-strualen san energii-strualen, an det best mögelkhaid, jo aptuhualen, as en plaad faan luad.

Det strualin woort uun Becquerel meeden.

Ööder miaten, diar diarmä tuuphinge, san

Sünjhaid

Bewerke
 
Wäärnang föör raadioaktiif materiool

Atoomstrualen san för a minsk gefeerelk. Man likes jaft at uk natüürelk strualen uun a loft, huar wi mä lewe skel. Uun a medesiin wurd strualen sogoor iinsaat, am t.b. krääft-selen staltuleien.

   Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid