Didiar artiikel ment a winkelgraaden. Luke uk bi Graad.
Tekst üüb Öömrang


Miat
Norm uun't SI-süsteem tuläät
Nööm Graad
Tiaken
Füsikaalisk grate Winkel
Formeltiaken
(greks buksteewen)
Dimenjuunsümbool
Uun SI-Ianhaiden
Luke uk diar: Hemelswaier

At Graad (faan latiinsk gradus‚ straal) as en miat uun a matematiik för di winkel. Det ianhaid woort mä ° ufkört. Am det ei mä en temperatuur tu ferwakslin, haa jo temperatuur-ianhaiden leewen noch en buksteew diarbi so üs °C = graad Celsius.

Bestemang

Bewerke

1 graad as fäästlaanj üs di 360. dial faan en kreis. En sjuarden faan en kreis hää 90°, det as en "rochten winkel", en hualwen kreis as 180° grat.

SI-süsteem

Bewerke
 
Amreegnin faan radiant an graad

Uun a wedenskap woort oober miast mä   (Radiant) werket. Diarbi gongt am diarfaan ütj, dat en kreis di raadius 1 hää. Do as di hiale kreis (360°) likwäärdag mä  . Det amreegnin gongt so:

 

an so komst dü tu:

 

Bröökdialen

Bewerke

Bröökdialen faan en graad wurd deesimaal uunden, t.b. 12,37° (= 12 37100°).
Jo mut oober uk uun söstagstel uunden wurd mä winkelminüüten an winkelsekunden, t.b. 12°22′12″ (= 12+2260+123600°).
Uun a nawigatsioon mä geograafisk koordinaaten woort det deesimaal süsteem mä det söstagstel süsteem fermisket. Diar koon det t.b. 54°22,3' (= 54+22,360°) het. Diarbi as 1° = 190 faan en sjuarden faan a eerdkreis (amanbi 10.000:90 = 111 km), 1' as = 160 faan 1° (amanbi 1,852 km = 1 siamiil) an 0,1' as = 110 faan en siamiil (amanbi 185 m = 1 kaabel).