Tekst üüb Öömrang
Struktuurformel
Struktrur faan Salpetersüren
Algemian
Nööm Salpeetersüren
Ööder nöömer
  • Dioxidohydroxidostickstoff
  • Scheidewasser
  • Hydrogennitrat
Formel HNO3
CAS-Numer 7697-37-2
PubChem 944
Beskriiwang

saner klöör, oner laacht an waremk woort det güül-brün[1]

Eegenskapen
Molaar mase 63,01 g·mol−1[2]
Tustant

luupen

Sachthaid

1,51 g·ml−1 (20 °C)[2]

Smoltponkt

−42 °C[2]

Köögponkt

86 °C[2]

Dampdruk

56 hPa (20 °C)[2]

pKs-wäärs

−1,37[3]

Apliasang

lacht uun weeder, swaar reaktjuun mä Ethanol[2]

Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [4]
03 – Braant 05 – Korosiif

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 272-290-314
EUH: 071
P: 280-​301+330+331-​304+340-​305+351+338-​310 [4]
EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [5]
Braant Korosiif
Braant Korosiif
(O) (C)
R- an S-wäärnang R: 8-35
S: (1/2)-23-26-36-45
MAK-miat
  • AGW efter a Technisk Reegeln för Gefoorstoof 900:
    1 ml·m−3 (ppm), 2,6 mg·m−3.
  • Schweiz: 2 ml·m−3 bzw. 5 mg·m−3[6]
Toxikoloogisk dooten

430 mg·kg−1 (LDLo, Minsk, oral)[2]

Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche nicht möglich

Salpeetersüren (HNO3) as det bekäändst an stabiilst süren, diar faan stikstoof ufkomt.

Saalten of estern faan't salpeetersüren san nitraaten.

Luke uk diar

Bewerke

Futnuuten

Bewerke
  1. Thieme Chemistry (Hrsg.): Iindrach tu Salpetersäure uun Römpp Online. Version 3.19. Georg Thieme Verlag, Stuttgart 2011, ufrepen di 12. Nofember 2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Dootenbleed 100%ige Salpetersäure bi Merck, ufrepen di 19. Janewoore 2011.
  3. CCI ETH: pKs-Tabelle
  4. 4,0 4,1 Iindraanj tu Salpetersäure uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 24. Januar 2017 (mä JavaScript).
  5. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7697-37-2 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)
  6. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser