South Australia

"South Australia" uun öler spriikwiisen

Sölring   Öömrang   Fering   Halunder   Halifreesk   Mooring   Wiringhiirder   Karhiirder   Gooshiirder

Tekst üüb Fering

Flag

South Australia uun Austraalien

South Australia (Ütjspriik: [ˌsæɔθ əˈstræɪliə]; fering: Süüdaustraalien, ufkurting: SA) as en bundeslun faan Austraalien. Uun a uast leit Queensland, New South Wales, an Victoria. Uun a nuurd leit at Northern Territory an uun a waast leit Western Australia. At bundeslun hee 1.676.653 lidj (2016). At hoodsteed faan't bundeslun as Adelaide.

Auersicht

Geografii

Indialing faan Ferwalting

At bundeslun hee 74 Local Government Areas.

Steeden

Dön tjiin gratst steeden uun't bundeslun san:

Steed	Lidj (2016)
Adelaide	1.165.639
Gawler	26.470
Mount Gambier	26.148
Whyalla	21.505
Murray Bridge	16.803
Mount Barker	16.630
Victor Harbor	15.267
Crafers-Bridgewater	15.127
Port Lincoln	14.062
Port Pirie	13.743

Histoore

A miast uurlidj faan South Australia san faan dönheer stamer: Adnyamathanha, Dieri, Kaurna, Maralinga Tjarutja, Ngarrindjeri an Narungga.

A eeg wurd tu iarst 1627 faan a holuners ütjfünjen. 1792 siild a fransuus d’Entrecasteaux üüb a wai efter Tasmania bi a eeg föörbi. Uun a juaren 1798 ap tu 1802 erforsket de britisk koptein Matthew Flinders a eeg grüntelk. Tu’t grünjleien faan en kolonii feerd oober iarst en ekspeditschoon faan koptein Charles Sturt uun’t juar 1830, wat a Murray Struum faan at kwel ap tu a mös deelfoor.

Uun’t juar 1836 wurd South Australia do britisk kolonii an uun Kingscote üüb Kangaroo Island en iarst europeeisk siidlung grünjlaanjen. At besiidlung begand mä’t proklamatschoon faan’t prowins 28. Deetsember 1836.

Kwelen

Bundeslunen an Teritoorien faan Austraalien

Bundeslunen: New South Wales | Queensland | South Australia | Tasmaanien | Victoria | Western Australia
Teritoorien: Australian Capital Territory | Northern Territory