Tekst üüb Öömrang


En waag as en stüdag feranrang faan en füsikaalisk grate, diar ham leewen wederhaalet.

Weederwaagen, diar faan en madelponkt ütjgung.

Slacher Bewerke

At jaft mechaanisk waagen, jo brük en meedium, am hör energii widjertudun, t.b. weederwaagen.

An do san diar waagen, diar uk uun a leesag rüm hör energii widjerdu kön, det san elektromagneetisk waagen of grawitatsioonswaagen.

En waag dää energii widjer, oober nian materiol. Bi en weederwaag stupet ian weedermoleküül det naist uun, blaft oober leewen üüb't salew steed. Jüst so ferhäält ham det bi tuunwaagen of bi't laacht.

Interferens Bewerke

 
Auerloogrin faan tau waagen

Uun a natüür kem miast nian rian waagenfurmen föör, diar bluas faan ään ponkt ütjgung. Wan rindrööber inuun't weeder faal, do gongt faan arke rindrööb en waag ütj, an jodiar waagen auerloogre enööder. An det waagenbil as do en temelk trochenööder faan weeder, diar ap an deel sprangt.

Luke uk diar Bewerke

  Commonskategorii: Waagen – Saamlang faan bilen of filmer