Deenemark

(Widjerfeerd faan Denemark)
Sylt2.png Söl'ring



Kongeriget Danmark
Köningrik Deenemark
Faani
COA of Denmark.svg
Faani
Waal-Snak: Guds hjælp, Folkets kærlighed, Danmarks styrke

(Deensk fuar „Gotes Help, Folks Lefhair, Deenemarks Starkhair“)

Amtsspraak Deensk
Hauptstat Kopenhuuwen
Staatsforem Köningrik
Regiaringsforem Parlamentāriski Monarkii
Staats-Bööwerst Köning (in)
Regiaringssjef Premierminister
Gurthair 43.094[1] km²
Jil 1Krooni (1 DKK = 100 Øre)
Staats-Bigening  :
Natsjonaalhümne Kong Christian stod ved højen mast
- Der er et yndigt land
Natsjonaalfiirdai 5. Juuni
Tiren-Zooni UTC+1 MEZ
Auto-Keenteeken DK
Internet-TLD +45
Kingdom of Denmark on the globe (Greenland centered).svg

Deenemark es en Staat, wat twesken't Skandinaawisk Hualevailön en Mereleuroopa liit.

Auersicht

GeograafiiBewerke

Deenemark es ombi 43.000 km² gurt, en fan des Plaats es ombi di trērst Diil Ailönen. Diarfan sen 443 me Naamen nēmt (Hat jeft ön Deenemark 1419 Ailönen, wat ark aur 100 m² gurt sen).
Dat deensk Fastlön jit Jütlön.

Histoori eeđer di taust WarelkrichBewerke

Eeđer't Friimaakin ön 1945 heer Deenemark di Grünj fan di UNO[2] en di NATO[3] me lair.
1949 wiar di Staat ön di Bigening fan di Europeeisk Reer bidiiligt en 1952 bi di Nordisk Reer.
Deenemark wiar bi di Grüning fan di EFTA[4] (1960) diarbi. 1973 gair Deenemark iin ön de EG[5].

Wan em ön di EG giar, da forlet em di EFTA, aurdat di EG sawat üs en ütbecht EFTA es.

Jünger Politik
Sent 1973 jert Deenemark tö di Europeeisk Unioon. Benen dit Lön jeft dit jit tau Regioonen, wat benenpolitisk autonoom sen, di Färøer en Gröönlön. Di diari jert tö Deenemark en tö di NATO, man ek tö di EU.
Hauptstat fan Deenemark es Kopenhāgen, wat üp Seelön liit, en Ailön ön di Uastersee.
Wan di EG achter di Kontrakt fan Maastricht tö di EU uur skul, haa dit deensk Folk dit önnemen (Folksofsteming), man di wel ek me iin ön di Euro-Zone, en sa bitaalit em ön Deenemark förter me Kroonen.

StjüürkraisiBewerke

Ön Deenemark jeft et füf Stjüürkraisi:

Krais Hauptstat Gurtist Stat Iinuunertaal Gebiit km² Iinuuner/km²
Hauptstat Hillerød Kopenhagen 1,636,749 2,561 639.1
Middeljütlön Viborg Aarhus 1,227,428 13,142 93.4
Nuurđjütlön Aalborg Aalborg 576,972 7,927 72.8
Seelön Sorø Roskilde 816,118 7,273 112.2
Süđerdeenemark Vejle Odense 1,189,817 12,191 97.6
Deenemark Kopenhāgen Kopenhāgen 5,447,084 43,094 126.4

Henwiis: Wan Dü ön di Symbooli rochts fan di Aurskreften klikst, kenst Dü di Reeg fan di Tabelenspalti foraneri.

ForwiisenBewerke

FutnootenBewerke

  1. Auswärtiges Amt
  2. United Nations Organization (Dütsk Wiki)
  3. Di Militeerisk Kontrakt fan masi Staaten, NATO (Dütsk Wiki)
  4. Europeeisk Asoziatsioon fuar frii Hanel (Dütsk Wiki)
  5. Europeeisk Gemiinskep (Dütsk Wiki)