Bökingharde.png Täkst aw mooringer frasch




Europäisch Unjoon
Flag of Europe.svg
Global European Union.svg
EC-EU-enlargement animation.gif

Europäisch Unjoon unti EU (de. Europäische Union), internasjonåål mååsttid EU, as en internasjonåål organisasjoon, jü bestoont üt europäische stoote. Jü originool unjoon as 1992 grünläid eefter di fertråch foon Maastricht. Jü unjoon ås jü nü as, as basiird aw e fertråch foon Nice (feebruaar 2003). Jü Europäisch unjoon heet 447 milion önjboogere (2020), än en gebiit foon 4.233.262 km2.

HistooriBewerke

1957 onertiikneden Bälgien, Frånkrik, Itaalien, Luxemborj, e Nederlönje än dåt Bundesrepubliik Tjüschlönj en oufkaamen önj Room, wat dåt Europäisch Wirtschapsgemiinschap (EWG) än en toolunioon grünläid. 1973 Dånmark, dåt Feriind Kiningrik än Irlönj wörden lasmoote. 1981 wörd Griichenlönj lasmoote, dan wörden 1986 uk Spaanien än Portugal lasmoote. Dåt Tjüsch Demokraatisch Republiik wörd 1990 lasmoot, as et een diilj foon dåt widerferiind Tjüschlönj wörd. Dåt EWG wörd dåt Europäisch Unjoon eefter en oufkaamen önj Maastricht önj't iir 1992. Da näiste lönje, wat lasmoote wörden, wjarn Ååstenrik, Finlönj än Swärik (1995). Dåt grutst ütwidering wus önj't iir 2004, as tiin stoote (Estlönj, Letlönj, Litauen, Malta, Poolen, Tschechien, Slowenien, e Slowakäi, Ungarn än Zypern) lasmoote wörden. 2007 wörden Bulgarien än Rumänien lasmoote. Di naist lasmoot wus Kroatien, wat 2013 dåt EU baiträtj.

Sunt 1957 treese tou lönje foon dåt EWG/EU üt: Gräinlönj (1985, eefter en följksoufsteeming önj't iir 1982) än dåt Feriind Kiningrik (2020, eefter en följksoufsteeming önj't iir 2016).

LasmooteBewerke

Diling (2020) jeeft et 27 lasmoote:

  1.   Ååstenrik (sunt 1995)
  2.   Bälgien (sunt e began)
  3.   Bulgarien (sunt 2007)
  4.   Dånmark (sunt 1973)
  5.   Estlönj (sunt 2004)
  6.   Finlönj (sunt 1995)
  7.   Frånkrik (sunt e began)
  8.   Griichenlönj (sunt 1981)
  9.   Irlönj (sunt 1973)
  10.   Italien (sunt e began)
  11.   Kroaatien (sunt 2013)
  12.   Letlönj (sunt 2004)
  13.   Litauen (sunt 2004)
  14.   Luxemborj (sunt e began)
  15.   Malta (sunt 2004)
  16.   da Nederlönje (sunt e began)
  17.   Poolen (sunt 2004)
  18.   Portugal (sunt 1986)
  19.   Rumänien (sunt 2007)
  20.   Slowenien (sunt 2004)
  21.   jü Slowakäi (sunt 2004)
  22.   Spanien (sunt 1986)
  23.   Sweeden (sunt 1995)
  24.   Tjüschlönj (sunt e began)
  25.   Tschechien (sunt 2004)
  26.   Ungarn (sunt 2004)
  27.   Zypern (sunt 2004)

Iir lasmoote wjarn dåt Feriind Kiningrik (1973-2020) än Gräinlönj (1973-1985).

Europäisch KomisjoonBewerke

 
Europäisch Komisjoon

Europäisch Komisjoon as jü eksekutiiw foon dåt Europäisch Unjoon. Jü sloit ruchtsforschrafte for, seet äntschiisinge am, hålt da EU-oufkaamene in än forwåltet et däisgeschäft foon dåt EU. E präsidäntin foon e komisjoon sunt 2019 as Ursula von der Leyen.

Sii ukBewerke

LinkeBewerke