Friisen (Folk)

Di Friisen sen en Folk, wat nai bi di Kant fan di Nuurđsee ön Dütsklön en di Liigerlönen lewet.^[1]^[2]^[3] Ön biiring Lönen sen di Friisen üs Menerhair gurkeent. En germaansk Folk (latiinsk Frisii of greeksk Φρείσιοι) es al sent uaking Tiren bikeent.

Histoorie Bewerke

Di Frisii ön di Nuurđen fan't Röömsk Rik

Al Pytheas faan Massalia skreev aur di Friisen. Hi heer ombi 325 f.Kr. di Regioon fan di Dütsk Bocht beraiset. Hi skreev uk fan Abalus (Heliglön).

Tacitus skreev iin ön sin Bok Germania aur di Frisii üs en germaansk Stam, diar hi töhop me di Saksen en Chauken Ingaevones nēmt. Des skel ön di Nuurđen fan di röömsk Prowins Germania inferior lewet haa.

Fan't 4. bit 8. Jaarhunert wiar di Tir fan't Friisk Rik; des wiar uk di Tir fan en gurt Folkenwanering. Mesken sen di Friisen töhop me di Saksen naa Britannien tain. Di Spreekwiis fan Kent skel nai bi Waastfresk wiis.

Ön't 7. Jaarhönert fuan di Friisen Plaats bi Kant fan di süđern Nuurđsee; fan di Chauken es tö des Tir nönt muar tö hiir. Ön Süđweesten haa ja en Hanelsstat, Dorestad āpbecht. Ön di naist Jaarhönerten wiar di Friisen di Föörers fan di Hanel ön di Nuurđsee. Des höl fuar bit dat di Hanse āpkām.

Di Saksen en di Franken noom di Friisen mal ön di Knip. Ek jerer üs dat di Frankenköning Karl di Gurt ön't Jaar 785 töögen di Saksen keempet en wonen her, kām en bet Ruu fuar di Friisen. Karl dēr jam en wes Ainhair, en jaar ual germaans Rocht waar üs Lex Frisionum^[4] āpskrewen

Jüst tö des Tir toog man uk masi Friisen naa Nuurđen en becht ön di Nuurđfriisk Ailönen en Eidersteed. Leeterhen ön't 11. juarhunert haa ja uk üp Fastlön fan Nuurđfriislön siidelt. Di Regioonen nuurđden di Eider jert ek muar tö't (Uast-)Frankenrik.

Friisk Rik (Magna Frisia) Bewerke

Friisk Rik tö Tiren fan di Friisenköningen

Fresk könger:

Köning Finn ombi 500
Audulf ombi 600
Aldgillis 654–680
Redbad 680–719
Poppo 719–734

Eeđer 734 wiar dit Friisk Rik üp di Regioon usten di Lauwers töhopskrompet:

Aldgillis II 734–741 (?)
741–748 (?)
Aldgillis III (Gundebold) 748–760 (?)
Redbad II 760–786 (?)

Friisk Friihair (1101-1498) Bewerke

Fresk Sialunen am 1300

Üs Friislön öner di Franken kām (eeđer 734), skul di Friisen jam töögen di Wikingern döörseet, wat fan Nuurđen kām. Diarom tört ja niin Militeertiinst fuar di Franken dö. Uk ön di Jaarhönerten diareeđer bleev di Friisen jaar ain Her. Ja her niin Försten aur jam, bluat di Kaiser. Fuar't Miist her di redjeven, dit wiar weelet riadjiwern (Reersliren) fa fan en Lönsgimiindi. Tö di beest Tiren, trinjom dit Jaar 1300 wiar diar 27 Lönsgimiinden, wat jam tö di Soowen Friisk Seelönen töhopslööt.
Ark Jaar tö Pingster wiar diar en gurt Forsaamling fan di Boowersten bi di Upstalsboom nai bi Auerk. Ja forsaacht, dit ual friisk Rocht, wat ön di 17 Kesten^[5] en 24 Lönsrochten āpskrewen wiar, omtöseet, man dit heer nümers rocht leket. ^[6]. Ombi 1500 ging't me di Friisk Friihair töjen. Des her uk fuul me di Pest en me swaar Storemflöören tö dön. Ön Uastfriislön auernoom di Graaf (Edzard I.) di Macht.

Weest-, Uast- an Nuurđfriisen Bewerke

Ön't Merelaaler breek Friislön ütenachtler. Üs di Hanse āpkām, ging fuar di Friisen di Hanelsmacht ön di Nuurđsee forleesen. Deling es Westfriislön en Prowins fan di Neđerlönen, Uastfriislön en Regioonn ön't Bundslön Liiger Saksen en Nuurđfriislön en Lönkrais ön Sleeswig-Holstiin. Di Friisen hual man jit langsen töhop, fuaral aur di Friisk Reer.

Masi Kemer haa ja man, wan ja meenachtler snaki wel, aurdat Weestfriisk, Saaterfriisk en Nuurđfriisk deling mal fiir ütenachtler lii.