Fresken (fulk)

fulk
(Widjerfeerd faan Fresk Rik)
Tekst üüb Öömrang

A Fresken san en fulk, diar bi at Nuurdsiaküst faan Sjiisklun an a Neederlunen lewet.[1][2][3] Uun bias lunen san's üs en manertaal gudkäänd. En germaans fulk (latiinsk Frisii of greks Φρείσιοι) as al sant ualang tidjen bekäänd.

Friislon

Histoore

Bewerke
 
A Frisii uun't nuurden faan't Röömsk Rik

Auer a Fresken skraft tu't iarst tooch Pytheas faan Massalia, di am 325 f.Kr. det regiuun faan't Sjiisk Bocht beraiset hää. Hi skraft uk faan Abalus (Halaglun).

Tacitus skraft uun sin buk Germania auer a Frisii üs en germaansen stam, diar hi tuup mä a Saksen an Chauken Ingaevones näämt. Jo skel uun't nuurden faan't röömsk prowins Germania inferior lewet haa.

Faan't 4. bit 8. juarhunert wiar det tidj faan't Fresk Rik, at wiar uk det tidj faan't grat fulkenwaanrang. Ferlicht san Fresken tuup mä Saksen tu Britannien taanj. Det spriakwiis faan Kent skal nai mä't Waastfresk wees.

Uun't 7. juarhunert maaget a Fresken jo bi't süüdelk Nuurdsiaküst briad; faan a Chauken hiart am sant di tidj niks muar. An uun't süüdwaasten haa's det hanelsstääd Dorestad grünjlaanj. Uun a naist juarhunerten wiar's baas auer a Nuurdsia-hanel. Det ging iarst föörbi, üs a Hanse apkaam. Man a Saksen an a Franken naam a Fresken böös uun a knip. Iarst üs di Frankenkönang Karl di Grat uun't juar 785 jin a Saksen strääd an woon, kaam diar en betj rau för a Fresken. Karl ded jo en was autonomii, an hör ual germaans rocht wurd üs Lex Frisionum[4] aptiakent. Tu salew tidj toog oober uk föl Fresken am a nuurd an siideld üüb a Nuurdfresk Eilunen an Eidersteed. Leeder uun't 11. juarhunert haa's do uk üüb a fäästääg faan Nuurdfresklun siidelt. Jodiar regiuunen uun't nuurden faan a Eider hiard ei muar tu't (Uast-)Frankenrik.

Fresk Rik (Magna Frisia)

Bewerke
 
Fresk Rik tu tidjen faan a fresk könger

Fresk könger:

Efter 734 wiar det Fresk Rik üüb det regiuun uasten faan a Lauwers tuupskrompt:

  • Aldgillis II 734–741 (?)
  • 741–748 (?)
  • Aldgillis III (Gundebold) 748–760 (?)
  • Redbad II 760–786 (?)

Fresk Freihaid (1101-1498)

Bewerke
 
Fresk Sialunen am 1300

Üs Fresklun oner a Franken kaam (efter 734), skul a Fresken jo oober jin a wikingern trochsaat, diar faan nuurden kaam. Diaram sost jo nään militeersiinst för a Franken leewre. An uk uun a kemen juarhunerten blääw jo hör aanj her, wiar nian föörsten, bluas di keiser onersteld. Det saien hed a redjeven, det wiar weelet riadjiwern faan en lungemeen. Tu best tidjen so am't juar 1300 wiar diar 27 lungemeenen, diar jo tu a Sööwen Fresk Sialunen tuupslood. Arke juar tu Pingster wiar diar en grat fersaamlang faan a opersten bi a Upstalsboom naibi Auerk. Jo fersoocht, det ual fresk rocht, diar uun a 17 kesten an 24 lunrochten apskrewen wiar, amtusaaten, man det hää nimer loket[5]. Am 1500 ging't tu aanj mä't fresk freihaid. Det hed uk föl mä a pest an mä swaar sturemfluden tu dun. Uun Uastfresklun auernaam a groofen (Edzard I.) det ruder.

Waast-, Uast an Nuurdfresken

Bewerke

Uun't madelääler bruch Fresklun ütjenööder. Üs a Hanse apkaam, ferlus a Fresken at hanelsmäächt auer a Nuurdsia. Daalang as Waastfresklun en prowins faan a Neederlunen, Uastfresklun en regiuun uun't bundeslun Niidersaksen an Nuurdfresklun en lunkreis uun Schleswig-Holstian. A Fresken hual oober widjer tuup an hual ferbinjang auer a Fresk Riad. Man jo haa komer an onerhual jo mäenööder uun hör aanj spriakwiis, auer waastfresk, saaterfresk an nuurdfresk daalang böös widj ütjenööder lei.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Fresken uun Sjiisklun – Saamlang faan bilen of filmer

Futnuuten

Bewerke
  1. Nordfriesischer Verein: Die Geschichte der Friesen. Archiwiaret faan det originool di 13. Oktuuber 2010. Ufrepen di 30. Maarts 2015.
  2. Nordfriisk Instituut: Karte des Nordfriesischen Sprach- und Besiedlungsraums. Archiwiaret faan det originool di 27. September 2007. Ufrepen di 30. Maarts 2015.
  3. NDR Friesisches Programm: Geschichte, Geographie, Wirtschaft und Kultur Nordfrieslands – einige Grundzüge
  4. Lex Frisionum. Det hed oober ei föl tu dun mä a ualfresk rochten faan a 17 kesten an 24 lunrochten.
  5. fywiki : In slim probleem bleau lykwols de útfiering fan it rjocht. Faak wie der wol oerienstimming oer de ynhâld fan it rjocht, mar stjitte it ôftwingjen fan dat rjocht op swierrichheden.

Ferwisang efter bütjen

Bewerke
  Didiar artiikel as di 01. Mei 2015 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 73 faan.