Foehr.svg Tekst üüb Fering


De Geenitiif Faal ([ˈge:niti:f]; faan Latiins: cāsus genitīvus, faan genitus, üüb Fering "bäären") as een faan a faaler uun't gramatik, wat keentiikent, dat ian noomen tu'n öler noomen hiart. Uun det tjiisk skuulgramatik wurd a geenitiif uk 2. Fall, Wes-Fall of Wessen-Fall neemd. Uun Fering wurt detheer ferbinjing twesken noomen mä at prepositschuun faan (t.b. a klang faan en fiar klook) of dön posesiif pronoomen san, sin of hör (t.b. a naibüür sin hüs) ütjdrükt.

Brük an FormBewerke

Uun Ualfresk an öler spriiken üüs Tjiisk an Latiins as a aanj faan't wurd uun a geenitiif ünlik tu a aanj faan't wurd uun a noominatiif (at wurd so üüs det uun't wurdenbuk stäänt). Det as so ei bluat för noomen, man uk för adjektiiwen, artiikler, pronoomen asw..

Heer san tau bispalen uun Ualfresk:

  • faan en sechelk noomen:

„...nēn mōder ne āch te sellane hire bernes erwe“[1]:
- ...nian mam mut hör ('faan ham' (w.)) kint sin arewdial ferkuupe.
Uun a noominatiif as bernes bern.

  • faan en menelk noomen:

...thēra penninga ēnne thā āsega, thene ōtherne thā skeltata, thene thredda thā liudum“[2]:
- ...faan a peninger een tu a Asega, de öler tu a Skeltata, de traad tu a lidj.
Uun a noominatiif as thēra penninga thī penning.

Heer san bispalen faan Tjiisk:

  • „das Haus des Nachbarn
  • „der Klang einer fernen Glocke


An bispalen faan Latiins:

  • „librī Cicerōnis“: Cicero san buken.

Uun a noominatiif as Cicerōnis Cicerō.

  • „de origine, situ, qualitate et quantitate Frisiae“:

- auer a uursprüng, brüken an't gratens faan Freesklun (tiitel faan en buk faan de waastfresk skriifer Cornelius Kempius).
Uun a noominatiif as Frisiae Frisia.

De -s geenitiif, wat uun Ualfresk för föl menelk an sechelk noomen brükt wurd, wurt noch uun Fering brükt. Det wurt mä a nöömer faan persuunen (t.b. Maikes bral) an wurden för aanjen (t.b. ualaatjs hüs) brükt. Deheer geenitiif as uk mä wurden üüs "en stak" an (t.b. en stak toorts) an wat (wat tuums) brükt; an uk mä't prepositschuun tu (t.b. tu präästers). At jaft fraasen, diaruun a geenitiif uun Fering brükt wurt: t.b. "öler lidjs kroom", "ik mei hal marigs üüb bruad" an "uun Gods nööm"[3].

Uun Fering jaft at uk en öler geenitiif mä -en- uun tupsaatingen (t.b. aatjenhüs < aatj + hüs, mamenspriik < mam + spriik)[4]. Uk wan detheer form faan a geenitiif ei uun Ualfresk besteedigt as, as det uun öler germaans spriiken, t.b. uun Gootisk 𐌰𐍄𐍄𐌹𐌽𐍃 attins („aatjs“) faan 𐌰𐍄𐍄𐌰 atta („aatj“).

A geenitiif as uk uun öler nuurdfreesk spriikwiisen: t.b. üüb Mooring, haa wurden mä -er uk -s (t.b. näiber „naibüür“ > näibers hüs) an haa öler wurden -(e)ns (åte „ualaatj“ > åtens püp „ualaatjs piip“; Maike > Maikens påp „Maikes pop“, mam > mamens hul „mams hud“)[5].

Luke uk diarBewerke

KwäleBewerke

  1. Montanus de Haan Hettema (1846), Oude Friesche Wetten, G.T.N. Suringar, Leeuwarden, s. 39.
  2. Montanus de Haan Hettema (1846), Oude Friesche Wetten, G.T.N. Suringar, Leeuwarden, s. 39.
  3. Antje Arfsten, Anne Paulsen-Schwarz an Lena Terhart (2019), Friesische Gebrauchsgrammatik Fering, Verlag Nordfriiskinstituut, Bräist, s. 33-34.
  4. Antje Arfsten, Anne Paulsen-Schwarz an Lena Terhart (2019), Friesische Gebrauchsgrammatik Fering, Verlag Nordfriiskinstituut, Bräist, s. 34.
  5. Hayo Andresen et Adeline Petersen, (traduit de l’allemand par Michel Bolloré) Précis de Grammaire Frisonne: Les règles de grammaire du frison septentrional (Dialecte Mooringer Frasch), s. 7.