Guatemaala/fe

	Tempratuur uun °C, Rin of snä uun mm
	Efter: wetterkontor.de

Guatemala-Steed
Kliimadiagram
	Tempratuur uun °C, Rin of snä uun mm
	Efter: wetterkontor.de

Tekst üüb Fering

Guatemaala, amtelk at Republiik faan Guatemaala (üüb Spaans: Guatemala an República de Guatemala) as en lun uun Madel-Ameerika. At lun leit uun a süüd faan't hualeweilun Yucatán. Uun a nuurd an waast leit Meksiko, uun a nuurduast a Kariibik, uun a uast Belize, uun a süüduast Honduuras, uun a süüd El Salwadoor an uun a süüdwaast as a Pasiifik. At lun hee 16.858.333 lidj (2020)^[1]. At hoodsteed faan't lun as Guatemala-Steed.

Geografii

Guatemaala as det traadgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as bal sööwensis grater üüs Sleeswich-Holstian.

A grensen:

tu Belize (266 km) lung.
tu El Salwadoor (203 km) lung.
tu Honduuras (256 km) lung.
tu Meksiko (962 km) lung.

De huuchst ponkt uun't lun as Tajumulco (4220 m), en ialberig, wat uun a süüdwaast faan't lun stäänt.

Kliima

Guatemaala hee'n troopisk kliima.

Temperatüür an Rin uun Guatemala-Steed, Guatemaala

	Jan	Feb	Mar	Apr	Mei	Jün	Jül	Aug	Sep	Okt	Nof	Det
Max. Temp. (°C)	22,6	25,2	27,3	28,0	28,8	27,3	25,8	26,1	25,9	24,4	23,3	22,3	Ø	25,6
Min. Temp. (°C)	11,8	12,3	13,7	14,2	15,8	16,0	15,5	15,2	15,7	15,3	14,0	12,5	Ø	14,3

Rin of snä (mm)	3	3	8	22	134	263	208	188	252	144	25	9	Σ	1.259

Stünjen sanskiin (h/d)	6,9	7,4	6,1	6,9	5,2	3,9	6,0	5,4	4,8	4,2	6,8	8,0	Ø	6

Focht uun a loft (%)	70	68	69	70	76	83	81	79	83	82	76	73	Ø	75,9

Efter: wetterkontor.de

Steeden

Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:

#

Steed

Lidj (2018)^[2]

Koord

1

Guatemala-Steed

923.392

Guatemaala/fe (Guatemala)

Guatemala-Steed

Mixco

2

Mixco

463.019

3

Villa Nueva

426.316

4

Cobán

212.047

5

Quetzaltenango

180.706

6

Jalapa

159.840

7

Escuintla

156.313

8

San Juan Sacatepéquez

155.965

9

Jutiapa

145.880

10

Petapa

129.124

Indialing faan Ferwalting

At lun hee 22 departmenten.

#	Department	Grate (km²)^[3]	Lidj (2016)^[4]	Hoodsteed
1	Alta Verapaz	8686	1.294.000	Cobán
2	Baja Verapaz	3124	307.200	Salamá
3	Chimaltenango	1979	704.400	Chimaltenango
4	Chiquimula	2376	415.900	Chiquimula
5	El Progreso	1922	172.200	Guastatoya
6	Escuintla	4384	775.700	Escuintla
7	Guatemaala	2126	3.400.300	Guatemala-Steed
8	Huehuetenango	7400	1.294.100	Huehuetenango
9	Izabal	9038	467.000	Puerto Barrios
10	Jalapa	2063	365.400	Jalapa
11	Jutiapa	3219	482.200	Jutiapa
12	Petén	35.854	760.400	Flores
13	Quetzaltenango	1951	882.600	Quetzaltenango
14	Quiché	8378	1.125.000	Santa Cruz del Quiché
15	Retalhuleu	1856	340.100	Retalhuleu
16	Sacatepéquez	465	349.900	Ual Guatemaala
17	San Marcos	3791	1.147.400	San Marcos
18	Santa Rosa	2955	382.700	Cuilapa
19	Sololá	1061	505.500	Sololá
20	Suchitepéquez	2510	582.200	Mazatenango
21	Totonicapán	1061	553.400	Totonicapán
22	Zacapa	2690	240.600	Zacapa

Befölkring

Spriiken

Det amtelk spriik faan't lun as Spaans.

Histoore

Det Maya Steed Tikal

A nööm "Guatemaala" komt faan det Nahuatl wurd Cuauhtemallan of "steed faan föl buumer". A Maya san dön iinbäären lidj faan't lun faan Guatemala faan nü. Jo bagd föl steeden.

Guatemaala wurd uun det 16. juarhunert en spaans kolonii. Det wurd de 15. September 1821 suwereen an wiar faan 1821 tu 1823 dial faan det Meksikaans Keiserrik. Det wiar faan 1823 tu de 13. April 1839 dial faan det Sentraalameerikoons Konföderatschuun.

Politiik

Guatemaala as en republiik. A president faan't lun sant de 14. Janewoore 2020 as Alejandro Giammattei.

Kwelen

[1] Guatemala: Administrative Division, citypopulation.de

[2] Guatemala: Major Cities, citypopulation.de

[3] Guatemala, citypopulation.de

[4] Guatemala, citypopulation.de

[1]

[2]

[3]

[4]