Tekst üüb Öömrang


Mikroneesk spriaken mä amanbi 340.000 spreegern hiar tu a Oseaanisk spriaken an san sodenang en skööl faan a Malayo-polyneesk spriaken. Jo san salew at gratst skööl faan a Austroneesk spriaken.

Laag faan Mikroneesien

Iindialang Bewerke

Diar san 21 spriaken uun detdiar skööl, huarbi Nauruisk en betj üüb sidj stäänt.

Mikroneesk:

1. onerskööl Nauruisk:
Nauruisk (10.300, Nauru)
2. onerskööl Madelmikroneesk:
Kiribatisk (118.401, Kiribati)
Kosraeanisk (7.680, Kosrae)
Marshalleesk (53.200, Marshalleilunen)
  • Pohnpeanisk:
Mokilesisk (1.450, Mokil)
Pingelapisk (3.100, Pingelap)
Pohnpeanisk (31.350, Pohnpei)
  • Chuukesisk:
Chuukesisk (97.630, Chuuk)
Karolinisk (2.420, Nuurdelk Mariaanen)
Mapianisk (†, Mapia)
Mortlockesisk (5.940, Mortlock Islands)
Namonuitonisk (940, Namonuito)
Pááfang (1.320, Hall Islands)
Pulapesisk (900, Pulap)
Puluwatesisk (1.360, Puluwat)
Satawalesisk (500, Satawal)
Sonsorolesisk (360, Sonsorol-Eilunen)
Tanapag (10, Saipan)
Tobianisk (22, Tobi)
Ulithisk (3.039, Ulithi)
Woleaianisk (1.630, Woleai)

Weblinks Bewerke