Kiribaati

Tekst üüb Fering

Kiribaati [kiri'ba:ti], amtelk det Republiik faan Kiribaati (üüb Kiribaatisk: Kiribati [ˈkiɾipɛs] an Ribaberiki Kiribati) as en eilunstoot uun't Pasiifik. A stoot hee'n föltaal faan eilunen uun Mikroneesien an Polyneesien, wat auer en widj gebiit uun a nuurd an uun a süüd faan't Ekwaator lei. Tu a nuurd lei dön United States Minor Outlying Islands, tu a süüduast leit Fraansöösk Polyneesien, tu a süüd lei dön Cook-Eilunen, Tokelau an Tuwaalu, tu a waast Nauru an dön Tupslööden Stooten faan Mikroneesien an uun a nuurdwaast dön Marshall-Eilunen. At lun as faan a kliimawaanel trüüwet. Efter bereegning faan't Wäältbeenk küd at eilunstoot uun't juar 2050 för't miast ei muar bewenboor an letst 2070 auersweemd wees. At lun hee 110.136 lidj (2015). At hoodsteed faan't lun as Tarawa.

Kiribaati uun't Pasiifik

Flag faan Kiribaati

Geografii

At lun leit uun Mikroneesien. Det bestäänt ütj trii sköölen faan eilunen: det Gilbert Skööl , det Line Skööl an det Phoenix Skööl.

Iindialing faan Ferwalting

Dön bewenet eilunen haa eilunriader:

Banaba Eilun

1. Banaba

Tarawa Eilun

1. Betio (Tarawa)
2. South Tarawa (Tarawa)
3. North Tarawa (Tarawa)

North Gilbert Eilunen

1. Makin
2. Butaritari
3. Marakei
4. Abaiang

Central Gilbert Eilunen

1. Maiana
2. Abemama
3. Kuria
4. Aranuka

South Gilbert Eilunen

1. Nonouti
2. North Tabiteuea (Tabiteuea)
3. South Tabiteuea (Tabiteuea)
4. Beru
5. Nikunau
6. Onotoa
7. Tamana
8. Arorae

Phoenix Eilunen

1. Kanton

Line Eilunen

1. Kiritimati
2. Tabuaeran
3. Teraina

Föör suwereniteet hed at lun seeks distrikten:

• Banaba
• Central Gilberts
• Line Islands
• Northern Gilberts
• Southern Gilberts
• Tarawa

Histoore

Austroneesisk fölker, diar faan dön Salomoonen-Eilunen of Wanuaatuu kaam, bewenet a eilunen sant muar juardüüsenen. Det Kiribaati folk kaam hög tidj twesken 3000 f. Kr. an 1300 e. Kr uun. Leeder iinfaaler faan Samoa an Tonga feerd polyneesisk elementen an iinfaaler faan Fidschi melaneesisk elementen iin. Freien twesken lidj faan dön ünlik sköölen feerd tu’n folk, diar homogeen uun ütjsen, spriik an traditschuunen as.

Kiribaati wurd uun det 19. juarhunert dön Gilbert-Eilunen, efter koptein Thomas Gilbert, diar mä de ütjfinjer James Cook sailet hed, neemd. At lun 1892 wurd tup mä dön Ellice-Eilunen (Tuwaalu faan daaling) tu'n britisk protektoraat (üüs Gilbert- an Ellice-Eilunen) ferklaaret. Dialen faan a eilunen wurd uun de Naist Wäältkrich faan a Jaapaanern besaat. At lun wurd 1979 suwereen.

Politiik

At lun as en parlamentaarisk republiik. At stootsboowerhood as a president. A president faan't lun sant 11. Marts 2016 as Taneti Maamau.

Bütjenpolitiik

Kiribaati as sant 14. September 1999 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Det as uk sant 1979 lasmaat faan det Commonwealth of Nations.

Luke uk diar

• Suwereen stooten uun Mikroneesien: Tupslööden Stooten faan Mikroneesien, Kiribaati, Marshall-Eilunen, Nauru, Paalau.

Kwelen

Lunen uun Oseaanien

Suwereen stooten: Austraalien Austraalien | Fidschi Fidschi | Kiribaati Kiribaati | Marshall-Eilunen Marshall-Eilunen | Nauru Nauru | Nei-Sialun Nei-Sialun | Palau Palau | Papua-Nei-Guinea Papua-Nei-Guinea | Samoa Samoa | Salomoon-Eilunen Salomoon-Eilunen | Tonga Tonga | Tupslööden Stooten faan Mikroneesien Tupslööden Stooten faan Mikroneesien | Tuwaalu Tuwaalu | Vanuatu Vanuatu

Stooten uun frei asosiiaring mä Nei-Sialun: Cook-Eilunen Cook-Eilunen | Niue Niue

Eilunen an Sköölen faan Eilunen, wat tu öler Lunen hiar:
(tu Austraalien) Norfolk-Eilun; (tu Chiile) Rapa Nui; (tu Frankrik) Fraansöösk Polyneesien, Neikaledoonien, Wallis an Futuna, (tu Neisialun) Tokelau;
(tu dön Ferianigt Stooten) Ameerikoonsk Samoa, Guam, Hawaii, United States Minor Outlying Islands.