Waalo Köningrik
 Tekst üüb Fering
|
Det Waalo Köningrik wiar faan det 13. juarhunert tu det 19. juarhunert en köningrik uun a waast faan Aafrika, uun't nuurdwaastelk Seenegal faan nü. Det lai bi de oner Seenegal Struum, twesken de Guiers-Sia an a Atlantik. Uun a nuurd wiar Mauretaanien, det rik faan a Mauren, uun a uast det Fula Köningrik, uun a süüduast det Jolof Köningrik an uun a süüdwaast det Kayor Köningrik. A köninger an köninginen faan't rik hed a tiitel brak.
At köningrik wurd amanbi 1275 grünjlaanjen. Ndiadiane Ndiaye, en maan faan Waalo, wurd amanbi 1350 at grünjleier faan't Jolof Rik. Waalo wurd do en wasalrik faan't rik, man wurd weler uun det 16. juarhunert suwereen, üüs at rik iin uun hög köningriken ütjenöler fool. Uun det 19. juarhunert streed a Fransuusen jin det letst köningin Ndaté Yalla (1810-1860) an woon de 24. Febrewoore, 1855 a Slacht bi Dioubouldou, nai bi de Guiers-Sia. Efter a slacht wurd at köningrik en fraansöösk kolonii.
Luke uk diar
Bewerke
Commons: Waalo Köningrik – Saamling faan biljen of filmer