Atlantisk spriaken
(Widjerfeerd faan Seenegambisk Spriiken)
Tekst üüb Öömrang |
Atlantisk spriaken san en skööl faan spriaken, diar uun Waastafrikoo snaaket wurd. Jo san en hoodtwiig faan a Niger-Kongo spriaken, ferlicht san't uk muar twiigen.
Diar hiar son 50 spriaken tu, diar uun Libeeria, Senegal, Gambia, Guinea, Guinea-Bissau, Sierra Leone, Maali, Niiger, Nigeeria, Ghaana an Burkiina Faaso faan amanbi 27 miljuun minsken snaaket wurd.
Iindialang
BewerkeDet wichtagst spriak as Fuula, diar alian faan 18 miljuun minsken snaaket woort. (Mio = miljuun, Tsd = düüsen)
- Atlantisk
- Nuurd-Atlantisk (33 spriaken mä 25 miljuun minsken üs mamenspriak an 10 miljuun tuliarden)
- Sene-Gambia (luke uk diar: Waalo Köningrik)
- Ful (18 Mio, mä tuliarden 22 Mio)
- Wolof (3,7 Mio, 8 Mio mä tuliarden)
- Serer-Sine (1,2 Mio)
- Cangin
- Saafi-Saafi (100 Tsd), Noon (25 Tsd), Lehar (10 Tsd); Ndut (25 Tsd), Palor (10 Tsd)
- Bak
- Uast-Senegal-Guinea
- Nalu-Mbulungi: Nalu (20 Tsd), Mbulungi (5 Tsd), Baga Mboteni
- Sene-Gambia (luke uk diar: Waalo Köningrik)
- Süüd-Atlantisk (16 spriaken mä 3 miljuun spreegern)
- Bijago: Bijago (Bissago, Bidyogo) (33 Tsd)
- Nuurd-Atlantisk (33 spriaken mä 25 miljuun minsken üs mamenspriak an 10 miljuun tuliarden)