Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag
Fidschi uun a Pasiifik

Fidschi [ˈfɪdʒi], amtelk Republiik faan Fidschi (üüb Fidschi: Viti [ˈβitʃi] an Matanitu Tugalala o Viti, üüb Ingels: Fiji [ˈfi:ʤi:] an Republic of Fiji) as en eilunstoot uun a Süüd-Pasiifik. Tu a nuurduast leit Wallis an Futuna, tu a uast Tonga, tu a süüd Neisialun, tu a süüdwaast Neikaledoonien an tu a nuurdwaast Wanuaatuu. Det hee 884.887 lidj (2017)[1]. At hoodsteed faan't lun as Suva.

GeografiiBewerke

At lun as dial faan Melaneesien. Det bestäänt ütj 332 eilunen, diarfaan 110 bewenet san. Bütj dön Fidschi-Eilunen hiart noch det Rotuma-Eilun uun de bütjerst nuurd an uk det Ceva-i-Ra Atol uun de bütjerst süüdwaast tu't lun. Dön gratst faan dön Fidschi-Eilunen san Viti Levu an Vanua Levu.

Iindialing faan FerwaltingBewerke

Fidschi hee fjauer diwisioonen an ian besaner distrikt (Rotuma):

# Nööm Grate (km²)[1] Lidj (2017)[1] Hoodsteed Koord
1 Central 4293 378.284 Suva  
2 Eastern 1422 37.648 Levuka
3 Northern 6199 131.914 Labasa
4 Western 6360 337.041 Lautoka

HistooreBewerke

Fidschi wurd 1970 suwereen. At jonger histoore faan't lun wurd faan a konflikt twesken det indigeen fidschiaans muarhaid an't indisk-fidschiaans manerhaid. Det san fjauer putschen (tau uun't juar 1987, 2000 an 2006) sant suwereniteet.

BefölkringBewerke

PolitiikBewerke

At lun as en parlamentaarisk republiik. At stootsboowerhood as a president. A president faan't lun sant 12. Nofember 2015 as Jioji Konrote.

BütjenpolitiikBewerke

Fiji as sant 13. Oktuuber 1970 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen.

Luke uk diarBewerke

KwelenBewerke

  1. 1,0 1,1 1,2 Fiji, citypopulation.de