Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Tuwaalu uun't Pasiifik
Flag faan Tuwaalu

Tuwaalu [tuˈvaːlu], amtelk Konstitutschunel Monarchii Tuwaalu (üüb Tuwaaluisk: Tuvalu an Fakavae Aliki-Malo i Tuvalu; iar Ellice Eilunen) as en eilunstoot uun't Pasiifik. Tu a nuurd leit Kiribaati, uun a uast Tokelau, tu a süüduast lei Samoa an Wallis an Futuna, tu a süüd leit Fidschi an tu a waast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 10.640 lidj (2012)[1]. At hoodsteed faan't lun as Funafuti.

GeografiiBewerke

At lun as dial faan Polyneesien.

Iindialing faan FerwaltingBewerke

At lun hee tjiin distrikten:

# Nööm Grate (ha)[2] Lidj (2012)[3]
1 Funafuti 279 6025
2 Nanumanga 278 481
3 Nanumea 387 544
4 Niulakita 42 27
5 Niutao 253 606
7 Nui 283 542
8 Nukufetau 299 536
9 Nukulaelae 182 324
10 Vaitupu 560 1555

HistooreBewerke

A eilunen wurd uun det 19. juarhunert dön Ellice-Eilunen neemd. 1877 kaam jo oner britisk ferwalting an wurd 1892 dial faan det britisk protektoraat Gilbert- an Ellice-Eilunen. 1915 wurd a eilunen ofisiel en kolonii. At lun wurd 1978 suwereen.

PolitiikBewerke

Tuwaalu as en parlamentaarisk monarchii. At stootsboowerhood as de britisk monarch, tu tidj köningin Elisabeth II.. Hat hee de amtelk tiitel Elizabeth the Second, by the Grace of God Queen of Tuvalu and of Her other Realms and Territories, Head of the Commonwealth. En generoolguwernöör, diar üüb a riad faan a premier-minister neemd wurt, fertreet at monarchin üüb a eilunen an hee bluat representatiiw apgoowen hee.

BütjenpolitiikBewerke

Tuwaalu as sant 5. September 2000 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen.

Luke uk diarBewerke

KwelenBewerke

  1. Tuvalu, citypopulation.de
  2. Tuvalu, citypopulation.de
  3. Tuvalu, citypopulation.de