Tekst üüb Fering


Tuwaalu [tuˈvaːlu], amtelk Konstitutschunel Monarchii Tuwaalu (üüb Tuwaaluisk: Tuvalu an Fakavae Aliki-Malo i Tuvalu; iar Ellice Eilunen) as en eilunstoot uun't Pasiifik. Tu a nuurd leit Kiribaati, uun a uast Tokelau, tu a süüduast lei Samoa an Wallis an Futuna, tu a süüd leit Fidschi an tu a waast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 10.640 lidj (2012)[1]. At hoodsteed faan't lun as Funafuti.

Tuwaalu uun't Pasiifik
Flag faan Tuwaalu

Geografii

Bewerke

At lun as dial faan Polyneesien.

Iindialing faan Ferwalting

Bewerke

At lun hee tjiin distrikten:

# Nööm Grate (ha)[1] Lidj (2012)[1]
1 Funafuti 279 6025
2 Nanumanga 278 481
3 Nanumea 387 544
4 Niulakita 42 27
5 Niutao 253 606
7 Nui 283 542
8 Nukufetau 299 536
9 Nukulaelae 182 324
10 Vaitupu 560 1555

Histoore

Bewerke

A eilunen wurd uun det 19. juarhunert dön Ellice-Eilunen neemd. 1877 kaam jo oner britisk ferwalting an wurd 1892 dial faan det britisk protektoraat Gilbert- an Ellice-Eilunen. 1915 wurd a eilunen ofisiel en kolonii. At lun wurd 1978 suwereen.

Politiik

Bewerke

Tuwaalu as en parlamentaarisk monarchii. At stootsbaas as de britisk monarch, tu tidj Köning Kaarl III.. Hi hee de amtelk tiitel Charles the Third, by the Grace of God King of Tuvalu and of His other Realms and Territories, Head of the Commonwealth. En generoolguwernöör, diar üüb a riad faan a premier-minister neemd wurt, fertreet a monarch üüb a eilunen an hee bluat representatiiw apgoowen.

Bütjenpolitiik

Bewerke

Tuwaalu as sant 5. September 2000 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen.

Luke uk diar

Bewerke

Kwelen

Bewerke
  1. 1,0 1,1 1,2 Tuvalu, citypopulation.de