Tuwaalu

Tekst üüb Fering

Tuwaalu [tuˈvaːlu], amtelk Konstitutschunel Monarchii Tuwaalu (üüb Tuwaaluisk: Tuvalu an Fakavae Aliki-Malo i Tuvalu; iar Ellice Eilunen) as en eilunstoot uun't Pasiifik. Tu a nuurd leit Kiribaati, uun a uast Tokelau, tu a süüduast lei Samoa an Wallis an Futuna, tu a süüd leit Fidschi an tu a waast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 10.640 lidj (2012). At hoodsteed faan't lun as Funafuti.

Tuwaalu uun't Pasiifik

Flag faan Tuwaalu

Geografii

At lun as dial faan Polyneesien.

Iindialing faan Ferwalting

At lun hee tjiin distrikten:

#	Nööm	Grate (ha)	Lidj (2012)
1	Funafuti	279	6025
2	Nanumanga	278	481
3	Nanumea	387	544
4	Niulakita	42	27
5	Niutao	253	606
7	Nui	283	542
8	Nukufetau	299	536
9	Nukulaelae	182	324
10	Vaitupu	560	1555

Histoore

A eilunen wurd uun det 19. juarhunert dön Ellice-Eilunen neemd. 1877 kaam jo oner britisk ferwalting an wurd 1892 dial faan det britisk protektoraat Gilbert- an Ellice-Eilunen. 1915 wurd a eilunen ofisiel en kolonii. At lun wurd 1978 suwereen.

Politiik

Tuwaalu as en parlamentaarisk monarchii. At stootsboowerhood as de britisk monarch, tu tidj köningin Elisabeth II.. Hat hee de amtelk tiitel Elizabeth the Second, by the Grace of God Queen of Tuvalu and of Her other Realms and Territories, Head of the Commonwealth. En generoolguwernöör, diar üüb a riad faan a premier-minister neemd wurt, fertreet at monarchin üüb a eilunen an hee bluat representatiiw apgoowen hee.

Bütjenpolitiik

Tuwaalu as sant 5. September 2000 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen.

Luke uk diar

• Suwereen stooten uun Polyneesien: Cook-Eilunen, Nei-Sialun, Niue, Samoa, Tonga, Tuwaalu.

Kwelen

Lunen uun Oseaanien

Suwereen stooten: Austraalien Austraalien | Fidschi Fidschi | Kiribaati Kiribaati | Marshall-Eilunen Marshall-Eilunen | Nauru Nauru | Nei-Sialun Nei-Sialun | Palau Palau | Papua-Nei-Guinea Papua-Nei-Guinea
Samoa Samoa | Salomoon-Eilunen Salomoon-Eilunen | Tonga Tonga | Tupslööden Stooten faan Mikroneesien Tupslööden Stooten faan Mikroneesien | Tuwaalu Tuwaalu | Vanuatu Vanuatu

Stooten uun frei asosiiaring mä Nei-Sialun: Cook-Eilunen Cook-Eilunen | Niue Niue

Eilunen an Sköölen faan Eilunen, wat tu öler Lunen hiar:
(tu Austraalien) Norfolk-Eilun; (tu Chiile) Rapa Nui; (tu Frankrik) Fraansöösk Polyneesien, Neikaledoonien, Wallis an Futuna, (tu Neisialun) Tokelau;
(tu dön Ferianigt Stooten) Ameerikoonsk Samoa, Hawaii, United States Minor Outlying Islands.