Wanuaatuu

Tekst üüb Fering

Wanuaatuu [vanuˈaːtuː], amtelk Republiik faan Wanuaatuu (üüb Bislama: Vanuatu an Ripablik Blong Vanuatu, üüb Ingels: Vanuatu an Republic of Vanuatu, üüb Fraansöösk: Vanuatu an République de Vanuatu) as en eilunstoot uun a süüd faan a Pasiifik. Tu a nuurduast leit Tuwaalu, tu a uast Fidschi, tu a süüdwaast Neikaledoonien an tu a nuurdwaast dön Salomoon-Eilunen. Det hee 272.459 lidj (2016). At hoodsteed faan’t lun as Port Vila.

Flag faan Wanuaatuu

Wanuaatuu uun a Pasiifik

Geografii

Wanuaatuu (Vanuatu) Port Vila Port Vila Lakatoro Lakatoro Luganville Luganville Sola Sola Tabwemasana Tabwemasana PASIIFIK KORALENSIA Torres-Eilunen Vanua Lava Gaua Espiritu Santo Ambae Maéwo Pentecôte Ambrym Malakula Épi Efate Erromango Tanna Aneityum

Koord faan Wanuaatuu

A eilunen faan Wanuaatuu ling auer 1300 km faan a süüd faan a Pasiifik an san dial faan Melaneesien. Tu a stoot hiar 83 eilunen (diarfaan 67 bewenet eilunen), för't miast faan wulkaanisk uursprüng. A gratst eilunen san Espíritu Santo (3955,5 km²) an Malakula (2041,3 km²). De huuchst ponkt üüb Wanuaatuu as a Tabwemasana (1879 m) üüb Espíritu Santo.

Öler eilunen san:

• Ambae
• Ambrym
• Aneityum
• Efate
• Épi
• Erromango
• Gaua
• Maéwo
• Pentecost-Eilun
• Tanna
• Torres-Eilunen
• Vanua Lava

Iindialing faan Ferwalting

At lun hee seeks prowinsen.

	Prowins	Grate (km²)	Lidj (2016)	Hoodsteed	Koord
1	Malampa	2779	40.928	Lakatoro
2	Penama	1198	32.534	Sarotamata
3	Sanma	4248	54.184	Luganville
4	Shefa	1455	97.602	Port Vila
5	Tafea	1628	37.050	Isangel
6	Torba	882	10.161	Sola

Histoore

Det iarst europeer, diar det Wanuaatuu faan daaling betreed, wiar de portugiis Pedro Fernández de Quirós uun't juar 1606. Hi sted uun spaans tiinst an schükt för't süüdkontinent. Üüs hi det Big Bay Bocht lingt, liawd hi, dat hi sin mual lingt an neemd a eilunen Australis de Espiritu Santo. De Quiros ferklaaret a eilunen tu't eegendoom faan det spaans krüün, man wurd a eilunen för lung tidj diarefter ferjiden. 1768 sailet mä a fraansuusen Louis Antoine de Bougainville tu Wanuaatuu an welerlai De Quiros sin teorii, dat Wanuaatuu dial faan't süüdkontinent as.

1774 lingt de britisk ütjfinjer James Cook üüb sin naist siarais a eilunen an neemd jo dön „Nei-Hebriden“. Det begand faan 1839 europeeisk siidler do tu wenin. Faan 1887 wiar a eilunen ofisiel oner britisk an fraansöösk reegiment. Det Ferianigt Köningrik an Frankrik ianiget jo 1906 üüb't grünjleien faan't Kondominium faan dön Nei-Hebriden üüb a eilunen. At lun wurd 1980 suwereen.

Politiik

Wanuaatuu as en parlamentaarisk republiik. A stootsbaas as a president, diar representatiiw funkschuunen ütjööwet, wurd al fiiw juar faan en gemiansoom greemium faan lasmooten faan't parlament an faan presidenten faan regionaalparlamenten woolet. A president faan't lun sant 6. Jüüle 2017 as Tallis Obed Moses.

Bütjenpolitiik

Wanuaatuu as sant 15. September 1981 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen.

Luke uk diar

• Suwereen stooten uun Melaneesien: Fidschi, Papua-Nei-Guinea, Salomoon-Eilunen, Wanuaatuu.

Kwelen

Lunen uun Oseaanien

Suwereen stooten: Austraalien Austraalien | Fidschi Fidschi | Kiribaati Kiribaati | Marshall-Eilunen Marshall-Eilunen | Nauru Nauru | Nei-Sialun Nei-Sialun | Palau Palau | Papua-Nei-Guinea Papua-Nei-Guinea | Samoa Samoa | Salomoon-Eilunen Salomoon-Eilunen | Tonga Tonga | Tupslööden Stooten faan Mikroneesien Tupslööden Stooten faan Mikroneesien | Tuwaalu Tuwaalu | Vanuatu Vanuatu

Stooten uun frei asosiiaring mä Nei-Sialun: Cook-Eilunen Cook-Eilunen | Niue Niue

Eilunen an Sköölen faan Eilunen, wat tu öler Lunen hiar:
(tu Austraalien) Norfolk-Eilun; (tu Chiile) Rapa Nui; (tu Frankrik) Fraansöösk Polyneesien, Neikaledoonien, Wallis an Futuna, (tu Neisialun) Tokelau;
(tu dön Ferianigt Stooten) Ameerikoonsk Samoa, Guam, Hawaii, United States Minor Outlying Islands.