Grawitatsioonstaal

(Widjerfeerd faan Grawitatsioonsreegel)
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Wichtag taal uun a füsiik
Nööm Grawitatsioonstaal
Formeltiaken
Wäärs
SI
Ünseekerhaid(rel.)
Komentaaren
SI-wäärs efter: CODATA 2014 (ferwisang)

At grawitatsioonstaal (Formeltiaken of ) as en grünjtaal, diar det natüürelk swaarkrääft bestemet. Mä detdiar taal könst dü det krääft bereegne, hü stark tau masin arkööder uuntji. Hü det mäenööder tuuphinget, hää Isaac Newton ütjfünjen an uun sin grawitatsioonsreegel beskrewen.

An efter Albert Einstein sin relatiwiteetsteorii bestemet det grawitatsioonstaal, hü stark at rümtidj faan en mase ferfuremt woort.

Det grawitatsioonstaal as

BereegnangBewerke

Masin tji arkööder uun.

Efter Newton sin grawiatatsioonsreegel bereegent ham det grawitatsioonskrääft faan tau masin efter:

Diarbi as det grawitatsioonstaal, an san a masin an as a wai tesken a swaarponkter faan an .