Kirgiisk spriak
Tekst üüb Öömrang |
At Kirgiisk spriak (kirg. кыргыз тили /kyrgyz tili/ of ianfach кыргызча /kyrgyzča/, ütjspreegen: kir'giisk of uk 'kirgisk) as en Turkspriak uun det skööl faan a kiptschakisk spriaken. Hat as amtspriak faan Kirgistaan.
Kirgiisk кыргыз тили | ||
---|---|---|
Snaaket uun |
Afghanistan, Kirgistaan, Tadjikistaan, Usbeekistaan, Schiina | |
Spreegern | 4.300.000 (2009)[1] | |
Wedenskapelk iindialang |
||
Amtelk Stant | ||
Amtspriak faan | Kirgistaan | |
Spriak-Ufkörtang | ||
ISO 639-1: |
ky | |
ISO 639-2: |
kir | |
ISO 639-3: |
kir |
Spriadkoord
BewerkeGramatik
BewerkeHoodwurden
BewerkeKirgiisk hoodwurden haa sääks kaasen.
Kaasus | Hingst | Hüs | ||
---|---|---|---|---|
Iantaal | Muartaal | Iantaal | Muartaal | |
noominatiif | ат at |
аттар attar |
үй üj |
үйлөр üjlör |
geenitiif | аттын attyn |
аттардын attardyn |
үйдүн üjdün |
үйлөрдүн üjlördün |
daatiif | атка atka |
аттарга attarga |
үйгө üjgö |
үйлөргө üjlörgö |
akusatiif | атты atty |
аттарды attardy |
үйдү üjdü |
үйлөрдү üjlördü |
lokatiif | атта atta |
аттарда attarda |
үйдө üjdö |
үйлөрдө üjlördö |
ablatiif | аттан attan |
аттардан attardan |
үйдөн üjdön |
үйлөрдөн üjlördön |
Pronoomen
Bewerke- мен men: ik
- сен sen of Сиз Siz: dü
- ал al: hi, hat
- биз biz: wi
- силер siler of Сиздер Sizder: jam
- алар alar: jo
Dön posesiw pronoomen san sufiksen (t.b. китеб kiteb „buk“):
- китебим (kitebim): min buk
- китебиң (kitebing) of китебиңиз (kitebingiz): din buk
- китеби (kitebi): sin buk
- китебибиз (kitebibiz): üüs buk
- китебиңер (kitebinger) of китебиңиздер (kitebingizder): jau buk
- китептери (kitepteri): hör buk
Futnuuten
Bewerke- ↑ Kirgiisk üüb Ethnologue
Luke uk diar
Bewerke- Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk
Commonskategorii: Kirgiisk spriak – Saamlang faan bilen of filmer