Turkmeensk spriak
(Widjerfeerd faan Turkmeensk)
Tekst üüb Öömrang |
At Turkmeensk spriak (turkmeensk Türkmen dili / Tүркмен дили / Türkmençe / Tүркменче) as en Turkspriak uun det skööl faan a oghuusisk spriaken. Hat as amtsspriak faan Turkmeenistaan, an woort uun lunen diar trinjam snaaket.
Turkmeensk | ||
---|---|---|
Snaaket uun |
Turkmeenistaan, Iraan, Iraak, Afghanistan, Usbeekistaan | |
Spreegern | 6 678 190[1] | |
Wedenskapelk iindialang |
| |
Amtelk Stant | ||
Amtspriak faan | Turkmeenistaan | |
Spriak-Ufkörtang | ||
ISO 639-1: |
tk | |
ISO 639-2: |
tuk | |
ISO 639-3: |
Lunen
Bewerke- Turkmeenistaan (4 miljuunen)
- Iraan (2,3 miljuunen)
- Afghanistan (589.000)
- Usbeekistaan (169.000)
Alfabeet
BewerkeDet Turkmeensk spriak uun Turkmenistaan brükt sant 1993 det Latiinsk alfabeet. Uun öler lunen as det Kyrilisk of det Araabisk alfabeet brükt.
Buksteew | A a | B b | Ç ç | D d | E e | Ä ä | F f | G g |
IPA | [a] | [b] | [tʃ] | [d̪] | [je] of [e] | [æ] | [ɸ] | [g], [ɢ] of [ʁ] |
Nööm | a | be | çe | de | e | ä | fe | ge |
Buksteew | H h | I i | J j | Ž ž | K k | L l | M m | N n |
IPA | [h] of [x] | [i] | [dʒ] | [ʒ] | [k] of [q] | [l] of [ɫ] | [m] | [n] |
Nööm | he | i | je | že | ka | el | em | en |
Buksteew | Ň ň | O o | Ö ö | P p | R r | S s | Ş ş | T t |
IPA | [ŋ] of [ɴ] | [o] | [ø] | [p] | [ɾ] of [r] | [θ] | [ʃ] | [t̪] |
Nööm | eň | o | ö | pe | er | es | eş | te |
Buksteew | U u | Ü ü | W w | Y y | Ý ý | Z z | ||
IPA | [u] | [y] | [β] | [ɯ] | [j] | [ð] | ||
Nööm | u | ü | we | y | ýe | ze |
Gramatik
BewerkeDet Turkmeensk spriak, üüs föl öler turkspriaken, hää wokaalharmonii. Det het, dat wokaalen uun sufiksen det likedening skööl faan wokaalen haa mut, üüs a wokaalen uun't wurd, diartu det uunhinget as, t.b.:
- kitab (buk), kitaplar (buken) an dag (berig), daglar (berger).
- öý (hüs), öýler (hüsinge), an söz (wurd), sözler (wurden).
- uk bi werben: almak (nem) an gelmek (kem).
Hoodwurden
BewerkeTurkmeensk hoodwurden haa sääks kaasen:
Kaasen | Hingst | Hüs | Dai of San | Wonter | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Iantaal | Muartaal | Iantaal | Muartaal | Iantaal | Muartaal | Iantaal | Muartaal | |
noominatiif | at | atlar | öý | öýler | gün | günler | gyş | gyşlar |
akusatiif | ady | atlary | öýi | öýleri | güni | günleri | gyşy | gyşlary |
geenitiif | adyň | atlaryň | öýiň | öýlerin | günüň | günleriň | gyşyň | gyşlaryň |
daatiif | ada | atlara | öýe | öýlere | güne | günlere | gyşa | gyşlara |
lokatiif | atda | atlarda | öýde | öýlerde | günde | günlerde | gyşda | gyşlarda |
ablatiif | atdan | atlardan | öýden | öýlerden | günden | günlerden | gyşdan | gyşlardan |
Pronoomen
Bewerke- men: ik
- sen: dü
- ol: hi, hat
- biz: wi
- siz: jam
- olar: jo
Dön posesiiw pronoomen san sufiksen (t.b. söz „wurd“):
- sözüm: min wurd
- sözüň: din wurd
- sözi: sin wurd
- sözümiz: üüs wurd
- sözüňiz: jau wurd
- sözleri: hör wurd
Futnuuten
BewerkeLuke uk diar
Bewerke- Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk
Commonskategorii: Turkmeensk spriak – Saamlang faan bilen of filmer