Foehr.svg Tekst üüb Fering


Letlun, amtelk Republiik faan Letlun (üüb Letisk: Latvija [ˈlatvija] an Latvijas Republika) as en lun uun nuurduast faan Europa. Uun a nuurd leit Eestlun, uun a uast Ruslun, uun a süüduast Witjruslun, uun a süüd Liitauen an uun a waast at Uastsia. At lun hee 1.959.900 lidj. At hoodsteed as Riga.

Letlun uun Euroopa
Flag faan Letlun

GeografiiBewerke

Koord faan Letlun

SteedenBewerke

Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:

# Steed Lidj (2019)[1]
1 Riga 632.614
2 Daugavpils 82.604
3 Liepāja 68.945
4 Jelgava 55.972
5 Jūrmala 49.325
6 Ventspils 34.377
7 Rēzekne 27.820
8 Ogre 23.232
9 Valmiera 23.125
10 Jēkabpils 22.076

Indialing faan FerwaltingBewerke

Letlun hee seeks statistisk regiuunen (wat ei indialing faan ferwalting san), njüügen aanjstendig steeden an 110 kreiser.

Statistisk Regiuunen
Regiuun Grate (km²) Lidj (2011)
1 Kurzeme 13.596 270.498
2 Latgale 14.550 304.032
3 Pierīga 10.133 371.431
4 Rīga 304 658.640
5 Vidzeme 15.246 211.309
6 Zemgale 10.733 254.461

HistooreBewerke

 
Koord faan Liiwlun, Kurlun an Eestlun twesken 1585 an 1710

Iar wiar at lun uun tau regiuunen onerdiald: Liiwlun, wat a nuurduast faan't lun faan't nü (an uk at süüddial faan't Eestlun faan nü) hed an Kurlun, wat a süüdwaast faan't lun faan nü hed. Uun't 13. juarhunert wurd dön tau regiuunen faan de Swäärtbrelerorden, wat lääder dial faan de Tjiisk Orden üüs de Liiwluns Orden wurd, uun föl kriiger nimen. 1561 wurd a orden sekularisiaret an Liiwlun an Kurlun wurd dial faan Liitauen.

1621 wurd Liiwlun (saner det süüduast dial, Letgalen, wat üüs det Inflanty Prowins tup mä Kurlun dial faan Poolen-Liitauen bleew) wurd dial faan Sweeden. Liiwlun wurd 1721 dial faan det Rüs Keiserrik. Inflanty wurd uun det iarst dialing faan Poolen 1772 an Kurlun uun det traad dialing faan Poolen 1795 uk dialen faan det Rüs Keiserrik.

At lun wurd uun de Iarst Wäältkrich faan 1915 faan Tjiisklun besaatet. Det süüddial faan Liiwlun an Kurlun slood jo 1918 tup, am at Republiik Letlun wurden. A poliitiker Kārlis Ulmanis en wichtig persuun uun't politiik faan't republiik uun detheer tidj. 17. Jüüne 1940 wurd at lun faan't Sowjetunioon besaatet. Faan 1941 tu 1944-1945 wurd at lun faan Tjiisklun besaatet. Do wurd at lun üüs det Letisk SSR weler dial faan't Sowjetunioon. Letlun wurd 1991 weler suwereen.

Luke uk diarBewerke

KwäleBewerke

  1. Latvia: Regions, Cities and Towns, citypopulation.de