Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Euro

Jilskiiner an jilstaken

Stoot: AndoraAndora Andora

BelgienBelgien Belgien
SjiisklunSjiisklun Sjiisklun
EstlunEstlun Estlun
FinlunFinlun Finlun
FrankrikFrankrik Frankrik
GriichenlunGriichenlun Griichenlun
IrlunIrlun Irlun
ItaalienItaalien Itaalien
KosovoKosovo Kosovo¹
LetlunLetlun Letlun
LitauenLitauen Litauen
LuksemboragLuksemborag Luksemborag
MaltaMalta Malta
MonakoMonako Monako²
MonteneegroMonteneegro Monteneegro¹
NeederlunenNeederlunen Neederlunen
UastenrikUastenrik Uastenrik
PortugalPortugal Portugal
San MarinoSan Marino San Marino²
SlowakeiSlowakei Slowakei
SloweenienSloweenien Sloweenien
SpoonienSpoonien Spoonien
WatikaanstäädWatikaanstääd Watikaanstääd²
ZypernZypern Zypern

¹ „pasiif“ Eurobrükern
² Eurobrükern mä aanj Euro-jilstaken

Iindialang: 100 Cent
ISO-4217-Code: EUR
Ufkörtang:
Wakselkurs:
(17. Jüüle 2018)

1 EUR = 1,1648 CHF
(SNB-Onergrens 1,20 apheewen)
1 CHF = 0,8585 EUR

1 EUR = 0,88725 GBP
1 EUR = 131,81 JPY
1 EUR = 1,1707 USD

Di Euro (tiaken: €; code: EUR) as sant di 01. Janewoore 2002 det amtelk münt faan a Eurozone: Det san uuntesken 19 faan jo 28 lasmootstooten faan't Europeesk Union (stant:2015).

LasmootstootenBewerke

 
Eurozone 2014

Uastenrik, Belgien, Estlun, Finlun, Frankrik, Griichenlun, Irlun, Itaalien, Letlun, Litauen, Luksemborag, Malta, a Neederlunen, Portugal, a Slowakei, Sloweenien, Spoonien, Sjiisklun an Zypern.
Andorra, Monaco, San Marino an Watikaanstääd.

Kosovo an Montenegro brük di Euro pasiif. Det ment, jodiar lunen brük ofisiel di Euro, san oober ei lasmoot faan a EU.

Denemark hää en münt mä en fäästen wakselkurs jinauer di Euro.


Jilstaken an skiinerBewerke

Ään Euro bestäänt ütj 100 Cent. Diar san jilstaken mä 1, 2, 5, 10, 20 an 50 Cent an mä 1 of 2 Euro. Jilskiiner jaft at mä 5, 10, 20, 50, 100, 200 än 500 Euro. A jilstaken haa en koord mä Waasteuroopa üüb a föörsidj, bääftüüb hää arke lun sin aanj bil.

Luke uk diarBewerke

  Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Euro