Wikipedia

Grekenlun

(Widjerfeerd faan Griichenlun)
Tekst üüb Fering


Grekenlun, amtelk det Greks Republiik (üüb Greks: Ελλάδα Elláda of Ελληνική Δημοκρατία Ellinikí Dimokratía) as en lun uun a süüd uast faan Euroopa. uun a nuurdwaast leit Albaanien, uun a nuurd Nuurd-Matsedoonien an uun a nuurduast lei Bulgaarien an't Türkei. A hoodsteed as Atheen.

Flag faan Grekenlun
Koord faan Grekenlun uun det EU

Geografii Bewerke

Koord faan Grekenlun

Geograafisk Laag Bewerke

Grekenlun leit för’t miast twesken 41° an 34° (faan a nuurd tu a süüd) an 19° an 29° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi triisis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (472 km) faan't lun wurt mä Bulgaarien an det kurtst (192 km) mä’t Türkei diald. At lun dialt uk en 234 km lung grens mä Nuurd-Masedoonien an en 212 km lung mä Albaanien. A eeg faan Grekenlun as 13.676 km lung.

Lunskap Bewerke

Berger Bewerke

De huuchst ponkt uun Grekenlun as de Mitikas toop faan dön Olymp Berger.

Steeden Bewerke

Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:

# Steed Lidj (2011)[1]
1 Atheen 3.168.846
2 Thessaloniki 806.635
3 Patras 195.265
4 Iraklio 157.452
5 Larisa 144.651
6 Volos 130.094
7 Acharnes 100.723
8 Chania 88.525
9 Ioannina 85.803
10 Chalkida 74.564

Indialing faan Ferwalting Bewerke

Grekenlun hee 13 regiuunen:

 
Ferwaltingsregiuunen
# Regiuun Grate (km²)[2] Lidj (2011)[3] Hoodsteed
1 Attika 3808 3.828.434 Atheen
2 Epirus 9203 336.850 Ioannina
3 Ionisk Eilunen 2307 207.855 Korfu
4 Kreeta 8336 623.065 Iraklio
5 Madel-Grekenlun 15.549 547.390 Lamia
6 Madel-Makedoonien 18.810 1.880.297 Thessaloniki
7 Nuurd-Egeeis 3836 199.231 Mitilini
8 Peloponees 15.491 577.903 Tripoli
9 Süüd-Egeeis 5286 309.015 Ermupoli
10 Thessaalien 14.036 732.262 Larisa
11 Uast-Makedoonien an Thraakien 14.156 608.182 Komotini
12 Waast-Grekenlun 11.350 679.796 Patras
13 Waast-Makedoonien 9451 283.689 Kozani

Histoore Bewerke

Suwereniteet

25. Marts 1821 begand det Greks Rewolutsion jin det Osmaans Rik. A rebelen loket uun Morea an föl greks eilunen wiar bal uun hör eegendoom. 7. April 1821 wurd Atheen iinnimen. Diarefter wiar ünbestendig stridjen, diaruun a griken faan lidj faan a waast faan Euroopa holpen wurd. 5. Febrewoore 1825 greeb Egypten üüb a sidj faan a Osmaanen uun a konflikt iin an. Det Ferianigt Köningrik, Frankrik an Ruslun interweniaret. En ferianigt flot faan döndiar lunen besiigt a Osmaanen an Egyptern 20. Oktuuber 1827 uun a slacht faan Navarino, wat en wichtig bejewenhaid uun a krich wiar.

De letst akt faan't rewolutschuun bestemet de Rüs-Osmaans Krich (1828–1830). Efter de rüs iinmarsk iin uun det Osmaans Rik an a Sultaan sin kapitulatschuun wurd at apsaating faan en letj, suwereen, greks köningrik beslööden. En tjiisk prins, Otto I. faan Bayern, wurd a köning faan't lun.

Politiik Bewerke

Grekenlun as sant 1952 lasmaat faan NATO.

Kwelen Bewerke

  1. ↑ Greece: Regions and Agglomerations, citypopulation.de
  2. ↑ Greece, citypopulation.de
  3. ↑ Greece, citypopulation.de
Faan „https://frr.wikipedia.org/w/index.php?title=Grekenlun&oldid=253407“