Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Grekenlun

Grekenlun, amtelk det Greks Republiik (üüb Greks: Ελλάδα Elláda of Ελληνική Δημοκρατία Ellinikí Dimokratía) as en lun uun a süüd uast faan Euroopa. uun a nuurdwaast leit Albaanien, uun a nuurd Nuurd-Matsedoonien an uun a nuurduast lei Bulgaarien an't Türkei. A hoodsteed as Atheen.

GeografiiBewerke

Koord faan Grekenlun

Geograafisk LaagBewerke

Grekenlun leit för’t miast twesken 41° an 34° (faan a nuurd tu a süüd) an 19° an 29° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi triisis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (472 km) faan't lun wurt mä Bulgaarien an det kurtst (192 km) mä’t Türkei diald. At lun dialt uk en 234 km lung grens mä Nuurd-Masedoonien an en 212 km lung mä Albaanien. A eeg faan Grekenlun as 13.676 km lung.

LunskapBewerke

BergerBewerke

De huuchst ponkt uun Grekenlun as de Mitikas toop faan dön Olymp Berger.

Indialing faan FerwaltingBewerke

Grekenlun hee 13 regiuunen:

# Regiuun Grate (km²)[1] Lidj (2011)[2] Hoodsteed
1 Attika 3808 3.828.434 Atheen
2 Epirus 9203 336.850 Ioannina
3 Ionisk Eilunen 2307 207.855 Korfu
4 Kreeta 8336 623.065 Iraklio
5 Madel-Grekenlun 15.549 547.390 Lamia
6 Madel-Makedoonien 18.810 1.880.297 Thessaloniki
7 Nuurd-Egeeis 3836 199.231 Mitilini
8 Peloponees 15.491 577.903 Tripoli
9 Süüd-Egeeis 5286 309.015 Ermupoli
10 Thessaalien 14.036 732.262 Larisa
11 Uast-Makedoonien an Thraakien 14.156 608.182 Komotini
12 Waast-Grekenlun 11.350 679.796 Patras
13 Waast-Makedoonien 9451 283.689 Kozani

PolitiikBewerke

Grekenlun as sant 1952 lasmaat faan NATO.

KwelenBewerke

  1. Greece, citypopulation.de
  2. Greece, citypopulation.de