Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag

Eestlun, amtelk Republiik faan Eestlun (üüb Eestnisk: Eesti an Eesti Vabariik) as en lun uun a nuurduast faan Euroopa. Uun a nuurd an a waast leit at Uastsia an uun a uast Ruslun. At lun hee 1.315.944 lidj (1. Janewoore 2016)[1]. At hoodsteed as Tallinn.

GeografiiBewerke

Geograafisk LaagBewerke

Eestlun leit twesken 59.5° an 57.3° (faan a nuurd tu a süüd) an 21.5° an 28.1° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi aachtsis letjer üüs Tjiisklun. At lun dialt grensen mä tau lunen. Det lingst grens (333 km) faan't lun wurt mä Letlun an det kurtst (324 km) mä Rüslun diald. A eeg faan Eestlun bi de Uastsia as 3794 km lung an lingt faan a mös faan de Narva Struum uun a nuurduast tu nai bi Metsapoole uun a süüdwaast.

LunskapBewerke

StruumerBewerke

De lingst struum uun Eestlun as de Võhandu Struum, wat sin kwel uun a süüduast faan't lun hee. A struum leept tu a nuurduast iin uun de Lämmijärv (of Warem Sia).

BergerBewerke

Eestlun hee bluat letj berger. De huuchst berig faan't lun as de Suur Munamägi (of Grat Ai Berig), wat uun a süüduast faan't lun leit an 318 m huuch as.

Indialing faan FerwaltingBewerke

At lun hee 15 lunkreiser (üüb Estnisk: maakonnad)

# Lunkreis Grate (km²)[2] Lidj (2011)[3] Hoodsteed Koord
1 Harju 4327 552.880 Tallinn  
2 Hiiu 1032 8482 Kärdla
3 Ida-Viru 2972 145.373 Jõhvi
4 Jõgeva 2545 30.117 Jõgeva
5 Järva 2674 31.169 Paide
6 Lääne 1816 20.506 Haapsalu
7 Lääne-Viru 3696 61.649 Rakvere
8 Põlva 1823 25.263 Põlva
9 Pärnu 5419 86.279 Pärnu
10 Rapla 2765 34.282 Rapla
11 Saare 2938 31.317 Kuressaare
12 Tartu 275 154.666 Tartu
13 Valga 1917 28.756 Valga
14 Viljandi 3420 47.599 Viljandi
15 Võru 2773 36.117 Võru

HistooreBewerke

Faan 1710 tu de Iarst Wäältkrich wurd at Eestlun faan daaling dial faan Rüslun. Uun a krich wurd at lun wurd faan det tjiisk armee besaat. Eestlun wurd 24. Febrewoore 1918 suwereen. Det rocht suwereniteet faan Eestlun wurd uun a freihaidskrich (19181920) jin’t Sowjetrüslun wonen. A stridjen begand 28. Nofember 1918, üüs at Sowjetrüslun Narva uungreeb. För’t iarst hed jo Eesten üüs uk Leten an leeder de tjiisk baltisk lunsweer, diar uun’t lun ferblewen hed, jin a der Russen weeret. A Eesten fing halep heerbi föör faan Finlun, Sweeden an Denemark. Al trii lunen säänd trupen, an uk fersurginggüüder. Faan’t sia holep det Royal Navy a Eesten am jo föör’t rüs floot tu bewaarin. Oner’t feering faan generool Johann Laidoner, loket a Eesten, a Rüsen al tu aanj Janewoore 1919 faan’t lun tu driiwen.

KwelenBewerke

  1. Estonian Office of Statistics, Database Enquiry (üüb ingels)
  2. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de
  3. Estonia: Administrative Division, citypopulation.de