Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag

Albaanien [alˈba:ni̯ən], amtelk Republiik faan Albaanien (üüb Albaansk: Shqipëria [ʃcipəˈɾia] an Republika e Shqipërisë), as en stoot uun a süüduast faan Euroopa, üüb at Balkanhualeweilun. Uun a nuurd lei Monteneegro an Kosowo, uun a uast Nuurd-Matsedoonien, uun a süüd Grekenlun an uun a waast lei det Adriaatisk Sia an Ioonisk Sia. At lun hee 3.195.000 lidj (2016)[1]. At hoodsteed faan't lun as Tirana.

GeografiiBewerke

Koord faan Albaanien

Geograafisk LaagBewerke

Albaanien leit twesken 42°30' an 39°39' (faan a nuurd tu a süüd) an 19°16' an 21°04' (faan a waast tu a uast). At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lungst grens (212 km) as mä Grekenlun an det kurtst (112 km) mä Kosowo diald. At lun dialt uk en 186 km lung grens mä Monteneegro an en 967 km lung mä Nuurd-Masedoonien. A eeg faan Albaanien as 362 km lung.

LunskapBewerke

BergerBewerke

De huuchst berig uun Albaanien as de Korab Berig, wat 2764 m huuch as. A berig leit uun a nuurduast faan't lun, bi't grens tu Nuurd-Masedoonien.

StruumerBewerke

De lingst struum as de Drin Struum. A struum hee sin kwel uun Kosowo an 285 diarfaan leept troch a nuurd faan Albaanien.

Indialing faan FerwaltingBewerke

Albaanien hee twaalew regiuunen (üüb Albaansk: Qarqe, iantaal Qark).

# Regiuun Grate (km²)[2] Lidj (2018)[3] Hoodsteed Koord
1 Berat 1798 127.431 Berat  
2 Dibër 2586 120.978 Peshkopi
3 Durrës 766 289.628 Durrës
4 Elbasan 3199 278.547 Elbasan
5 Fier 1890 298.144 Fier
6 Gjirokastër 2884 62.952 Gjirokastër
7 Korçë 3711 210.178 Korçë
8 Kukës 2374 77.394 Kukës
9 Lezhë 1620 126.800 Lezhë
10 Shkodër 3562 204.994 Shkodër
11 Tirana 1652 883.996 Tirana
12 Vlorë 2706 189.282 Vlorë

BefölkringBewerke

Efter a letst folksteelung uun Albaanien (2011) hee at lun 2.800.138 lidj: 1.403.059 faan a lidj san karmen an 1.397.079 san wüfhööd[4].

SpriikenBewerke

Det amtelk spriik faan't lun as Albaans, wat tau spriikwisen hee: det Geegisk, wat uun a nuurd faan't lun faan 1.200.000 lidj spreegen wurt an Toskisk, wat uun a süüd faan't lun faan 1.570.000 lidj spreegen wurt. Öler spriik uun't lun san: det Arumeensk (3850 spreegern), det Greks (15.200 spreegern), det Matsedoonsk (4440 spreegern) an det Wlach Romani (4000 spreegern)[5].

HistooreBewerke

Uun a maden faan det 15. juarhunert wurd at gebiit faan Albaanien faan daaling dial faan det Osmaansk Rik. Uun de Iarst Balkaankrich, 28. Nofember 1912, wurd en fersoomling uun Vlorë tupkimen. De salew dai rep a president faan’t fersoomling Ismail Qemali (1844-1918) at grünjleiing faan det Republiik faan Albaanien ütj. 4. Deetsember wurd en regiaring grünjlaanjen. Efter det Osmaansk Rik al uunsprööker üüb Albaanien ferleesen hed, wurd a stoot 30. Mai, 1913 üüb det konferens faan bööder uun London faan a gratmeechten uunkäänd an dön üngefeer grensen faan de nei stoot feestlaanjen. Diarbi hed Rüslun an Frankrik üüs aliarten faan Serbien ling küden, dat en grat dial faan det albaansk siidlungsgebiit (det het Kosowo an a nuurdwaast faan’t Nuurd-Masedoonien faan daaling) tu de serbisk stoot tuspreegen wurd. Dial faan a süüd faan’t Albaanien faan daaling wiar iintwesken faan Grekenlun besaat. Uun Deetsember 1913 wurd a grensen uun’t protokol faan Florens feestskreewen. Uk wan en meechtspröök faan a gratmeechten a Montenegriinern, diar April 1913 Shkodër nimen hed, tu a ütjtooch diarfaan reert, bleew a greks trupen man uun a süüd faan’t lun.

At konferens uun London hed uk beslööden, dat Albaanien en fürstendoom weese skul. Tu a fürst wurd Wilhelm Prinz zu Wied (1876-1945) heewen, diar’t baantje 1914 bluat för letjet muuner ütjööwet. Bi’t ütjbreeg faan de Iarst Wäältkrich ferleet hi’t lun an kiart nimer turag.

Uun a Iarst Wäältkrich wurd at nuurden faan Albaanien faan Serbien an Monteneegro an at süüden faan Itaalien an Grekenlun besaatet. Uasterrik-Ungarn besaatet 1915 at nuurden an at maden faan at lun. Leeder besaatet Frankrik dialen faan at süüden.

Efter a krich fersoocht, man ei loket, Fan Noli (1882-1965) en demokraatisk republiik ap tu saaten. Faan 1925 ap tu 1939 jaft et en autoriteer reegiment oner Ahmet Zogu (1895-1961). Itaalien fool 1939 Albaanien iin. At lun wurd faan 1943 faan Tjiisklun besaatet, man det wurd 1944 faan partisaanen befreit. Diarefter wurd en komunistisk diktatuur apsaatet, wat ap tu 1991 düüret. Albaanien as nü en parlamentaarisk republiik.

KwelenBewerke

  1. [1] Instituti i Statistikave, "Popullsia e Shqipërisë, 1 Janar 2016."
  2. Albania, citypopulation.de
  3. Albania, citypopulation.de
  4. [2] Instituti i Statistikave, "Census Data."
  5. [3] Ethnologue, Albania