Tekst üüb Öömrang

Sakelaad as en iidj, hat woort fööraal mä kakao an soker, dialwiis uk mä moolk maaget. Di nööm komt faan xocóatl of xocólatl [ʃokolaːtɬ] (Nahuatl: xócoc ‚bater‘, atl ‚weeder‘) uun't spriak faan a Asteeken uun Meksiko. Det as oober eegentelk en droonk mä weeder, kakao, wanile an Cayennepöber.

Ünlik sakelaad-slacher

Wäärdaghaid

Bewerke
Uun 100 gram jonk sakelaad san
Iidj Uundial
Köölhüdraaten (Soker) 54 g
Fääten 27 g
Boolääst 9 g
Aiwitj (Protein) 6 g
Weeder 1 g
Mineraalen uun 100 g sakelaad
Element Uundial Brük
per minsk an dai
Element Uundial Brük
per minsk an dai
Kaalium 400 mg 2–3 g Magneesium 300 mg 300–400 mg
Fosfoor 280 mg 1 g Kloor 100 mg 3–5 g
Kaltsium 100 mg 1 g Naatrium 12 mg 2–3 g
Iisen 3 mg 15 mg Kööber 1 mg 1,5 mg
Nikel 0,26 mg 0,2–0,5 mg Sink 0,2 mg 15 mg
Fluor 0,05 mg 1 mg Jood 0,005 mg 0,2 mg

Ferbrük

Bewerke
 
Praliinen

Soföl sakelaad iidj a minsken uun Euroopa (kg per nöös, taalen faan 2012/2014):

Lun Ferbrük
Sjiisklun  Sjiisklun 12,2
Sweits  Sweits 11,7
Norweegen  Norweegen 9,6
Ferianagt Könangrik  Ferianagt Könangrik 8,9
Uasterrik  Uasterrik 8,8
Denemark  Denemark 7,6
Finlun  Finlun 7,2
Belgien  Belgien 6,9
Frankrik  Frankrik 6,7
Sweeden  Sweeden 6,2
Litauen  Litauen 5,8
Itaalien  Itaalien 3,9
Tschechien  Tschechien 3,6
Spoonien  Spoonien 3,4
Portugal  Portugal 2,9
Ungarn  Ungarn 2,7

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Sakelaad – Saamlang faan bilen of filmer