Hoodütjwool eeben maage
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Naatrium, Na, 11
Seerie Alkaalimetal
Skööl, Periode, Blook 1, 3, s
Klöör, Skak salwern witj
CAS-Numer 7440-23-5
Uundial 2,64 %[1]
Atomaar [2]
Atoommase 22,98976928(2)[3][4] u
Atoomraadius (bereegent) 180 (190) pm
Kovalent-Raadius 154 pm
Van der Waals-Raadius 227 pm
Elektroonen [Ne] 3s1
Energii 2,75 eV[5]
1. Ionisiarang 495,8 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fest
Kristal kuubisk
Sachthaid 0,968 g/cm3 (20 °C)[6]
Hardhaid 0,5
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 8,5 · 10−6)[7]
Smoltponkt 370,87 K (97,72 °C)
Köögponkt 1163 K[8] K (890 °C)
Molaar Rüm 23,78 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 97,4 kJ/mol[8] kJ/mol
Smoltwaremk 2,6[9] kJ/mol
Dampdruk 1 Pa bei 554[10] K
Faard faan a tuun 3200 m/s bi 293,15 K
Waremk 1230 J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 21 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 140 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant 1
Oksiiden Na2O
Sür of baasisk stark baasisk
Normoolpotentiaal −2,713 V (Na+ + e → Na)
Elektronegatiwiteet 0,93 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
21Na

{syn.}

22,49 s ε 3,547 21Ne
22Na

{syn.}

2,602 a β+, γ (90 %) 1,567+1,275 22Ne
ε, γ (10 %) 1,567+1,275 22Ne
23Na

100 %

stabiil
24Na

{syn.}

14,959 h β 5,516 24Mg
25Na

{syn.}

59,1 s β 3,835 25Mg
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
23Na 3/2 0+7,081 · 107 0,092 52,97
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),[12] (of ütjwidjet)[11]
02 – Braant fiks gau 05 – Korosiif

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 260-314
EUH: 014
P: 223-​231+232-​280-​305+351+338-​370+378-​422Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze [11]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Naatrium as en cheemisk element mä det tiaken Na an det atoomnumer 11. Hat as en alkaalimetal. Det wichtagst ferbinjang as saalt (Naatriumkloriid).

BilenBewerke

Wichtag ferbinjangenBewerke

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Naatrium – Saamlang faan bilen of filmer

FutnuutenBewerke

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Natrium).
  3. Michael E. Wieser, Tyler B. Coplen: Atomic weights of the elements (IUPAC Technical Report). In: Pure and Applied Chemistry. Vol. 83, No. 2, 2011, S. 359–396.
  4. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  5. Ludwig Bergmann, Clemens Schaefer, Rainer Kassing: Lehrbuch der Experimentalphysik. Band 6: Festkörper. 2. Auflage. Walter de Gruyter, 2005, {{ISBN|3-11-017485-5, S. 361.
  6. N. N. Greenwood, A. Earnshaw: Chemie der Elemente. 1. Auflage. VCH, Weinheim 1988, {{ISBN|3-527-26169-9, S. 97.
  7. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145.
  8. 8,0 8,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. In: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  9. A. Klemm, G. Hartmann, L. Lange: Sodium and Sodium Alloys. In: Ullmann’s Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH Verlag, Weinheim 2005, doi:10.1002/14356007.a24_277.
  10. David R. Lide (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. 84. Auflage. CRC Press, Boca Raton, Florida 2003.
  11. 11,0 11,1 Iindraanj tu Natrium uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript).
  12. Iindrach tu Sodium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.