Hoodütjwool eeben maage
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Fluor, F, 9
Seerie Halogeen
Skööl, Periode, Blook 17, 2, p
Klöör, Skak flau, güül gas
CAS-Numer 7782-41-4
Uundial 0,028 %[1]
Atomaar [2]
Atoommase 18,998403163(6)[3] u
Atoomraadius (bereegent) 50 (42) pm
Kovalent-Raadius 71 pm
Van der Waals-Raadius 147 pm
Elektroonen [He] 2s2 2p5
1. Ionisiarang 1681,0 kJ/mol
2. Ionisiarang 3374,2 kJ/mol
3. Ionisiarang 6050,4 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant gasfuremt
Sachthaid 1,6965 kg/m3[4] bei 273 K
Magnetismus diamagneetisk
Smoltponkt 53,53 K (−219,62 °C)
Köögponkt 85,15 K[5] K (−188 °C)
Molaar Rüm (fääst) 11,20 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 6,32 kJ/mol[5] kJ/mol
Smoltwaremk 0,2552 kJ/mol
Waremkfeerang 0,0279 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant −1
Sür of baasisk stark sür
Normoolpotentiaal 2,87 V (F + e → F)
Elektronegatiwiteet 4,0 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
17F

{syn.}

64,49 s ε 2,761 17O
18F

{syn.}

109,77 min β+, ε 1,656 18O
19F

100 %

stabiil
20F

{syn.}

11,00 s β 7,025 20Ne
21F

{syn.}

4,158 s β 5,684 21Ne
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
19F 1/2 25,17 · 107[6] 0.832 94,077 (bei 2,3488 T)[7]
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),[8] (of ütjwidjet)[4]
03 – Braant 04 – Gasbutel 06 – Giftag 05 – Korosiif

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 270-280-330-314
EUH: 071
P: 260-​280-​244-​220-​304+340-​303+361+353-​305+351+338-​315-​370+376-​405-​403Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze [4]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
MAK-miat Sweits: 0,1 ml·m−3 bzw. 0,15 mg·m−3[9]
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Fluor [ˈfluːoːɐ̯] as en cheemisk element mä det ufkörtang F an det atoomnumer 9. Fluor as en gas an mei ham hal mä ööder elementen ferbinj.

BilenBewerke

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Fluor – Saamlang faan bilen of filmer

FutnuutenBewerke

  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Fluor) .
  3. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  4. 4,0 4,1 4,2 Iindraanj tu Fluor uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript).
  5. 5,0 5,1 Yiming Zhang et al.: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  6. W. Herzog, M. Messerschmidt: NMR-Spektroskopie für Anwender. VCH, Weinheim 1995, ISBN 3-527-28690-X.
  7. H. Friebolin: Basic one- and two-dimensional NMR spectroscopy. 3. aplaag. Wiley VCH, Weinheim 1998.
  8. Iindrach tu Fluorine uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.
  9. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Grenzwerte am Arbeitsplatz 2015 – MAK-Werte, BAT-Werte, Grenzwerte für physikalische Einwirkungen, ufrepen di 2. November 2015.