Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan't Republiik Kongo
At Republiik Kongo uun Aafrika

At Republiik Kongo [ˈkɔŋgo] (üüb Fraansöösk: République du Congo [kɔ̃ˈgo]; uk Kongo-Brazzaville; ap tu 1960 Madelkongo, faan 1969 ap tu 1991 Folksrepubliik Kongo) as en republiik uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd lei Kameruun an det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast Gabuun an de Atlantisk Ootseaan, uun a uast an süüd leit det Demokraatisk Republiik Kongo an uk uun a süüd de angolaanisk eksklaawe Cabinda. At lun hee 3.697.490 lidj (2007)[1]. At hoodsteed as Brazzaville.

GeografiiBewerke

Geograafisk LaagBewerke

At lun dialt grensen mä fiiw lunen. Det lingst grens (2567 km) faan det Republiik Congo wurt mä Gabuun an det kurtst (231 km) mä Angoola diald. At lun dialt uk en 1229 km lung grens mä det Demokraatisk Republiik Kongo, en 494 km lung mä Kameruun an en 487 km lung mä det Madelaafrikoons Republiik. A eeg as 169 km lung.

BergerBewerke

De huuchst berig uun det Republiik Kongo as de Nabemba Berig, wat uun Sangha Department lei an 1020 m huuch as. Öler berger san: Bouloukombo Berig (uun Niari Department; 808 m huuch), Obima (uun Lékoumou Department; 800 m huuch), de Kinoumbou Berger (uun Bouenza Department; 784 m huuch), de Berger faan Pangala (uk uun Bouenza Department; 765 m huuch), de Kanga Berger (uun Bouenza Department); 764 m huuch), Nioundou Berig (uun Niari Department; 762 m huuch), Bombo Berig (uk uun Niari Department; 752 m huuch), Kiama Toop (uun Niari Department; 747 m huuch), Tembo Berig (uun Niari Department; 736 m huuch) an dön Tobo Berger (uun Pool Department; 727 m).

StruumerBewerke

De Kongo Struum bildet dial faan at süüdgrens faan't lun. Öler struumer uun't lun san de Kouilou Struum an de Alima Struum.

Indialing faan FerwaltingBewerke

Det Republiik Kongo hee 12 departmenten (üüb Fraansöösk: départments)

Department Grate (km2)[2] Lidj (2007)[3] Hoodsteed Koord
Bouenza 12.266 309.073 Madingou  
Brazzaville 100 1.373.382 Brazzaville
Cuvette 48.850 156.044 Owando
Cuvette-Ouest 72.999 32.000 Ewo
Kouilou 13.650 91.955 Hinda
Lékoumou 20.950 96.393 Sibiti
Likouala 66.044 154.115 Impfondo
Niari 25.941 231.271 Dolisie
Plateaux 38.400 174.591 Djambala
Pointe-Noire 44 715.334 Pointe-Noire
Pool 33.955 236.595 Kinkala
Sangha 55.800 85.738 Ouésso

BefölkringBewerke

SpriikenBewerke

Det amtelk spriik faan't lun as Fraansöösk.

HistooreBewerke

Uun det 13. juarhunert wiar do köningriken, wat man miast troch a slaawenhanel uun det 17. an 18. juarhunert uun a mös faan de Kongo Struum tunantmaaget wurd. Dön iarst kontakten mä europeern wiar uun det 15. juarhunert. 1766 begand en fraansöösk misioon an faan 1875 uf uun begand at erforsking faan’t lun troch Pierre Savorgnan de Brazza. 1880 wurd at Teke Rik troch en skülferdrach en fraansöösk protektoraat. Bal wurd en militeerposten bi de Kongo Struum grünjlaanjen, diarütj at steed Brazzaville kaam. 1883 wurd Pointe-Noire grünjlaanjen. 1891 wurd at lun det fraansöösk kolonii Kongo (faan 1903 Madelkongo, üüb fraansöösk: Moyen Congo neemd). 1910 wurd det tup mä Gabuun tu’t generoolguwernment faan Fraansöösk-Ekwatoriaalaafrika ferklaaret. Brazzaville täälte do amanbi 6000 iinwener, wuks man gau droch a tutooch faan waanrewerker, diar ütj Tschad an Dahomey kaam. 1911 ging at nuurddial faan’t kolonii tu tjiisk Kameruun; efter de Iarst Wäältkrich wurd at gebiit weler dial faan’t kolonii. At lun wurd 15. August 1960 suwereen. Fulbert Youlou wiar de iarst president.

PolitiikBewerke

Det Republiik Kongo as en republiik. A president faan't lun sant 1997 as Denis Sassou Nguesso.

BütjenpolitiikBewerke

Det Republiik Kongo lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960.

WiartskapBewerke

At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.

Luke uk diarBewerke

IanselefterwisenBewerke

  1. www.citypopulation.de
  2. Congo, citypopulation.de
  3. Congo, citypopulation.de