Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Gabuun
Gabuun uun Aafrika

Gabuun [ɡaˈbuːn], amtelk det Gabuuns Republiik (üüb Fraansöösk: Le Gabon [lə ɡaˈbɔ̃] an République Gabonaise) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd leit Kameruun, uun a nuurdwaast Ekwatoriaal-Guinea, uun a uast an süüd at Republiik Kongo an uun a waast de Atlantisk Ootseaan. At lun hee 1.811.079 lidj (2013)[1]. At hoodsteed as Libreville.

GeografiiBewerke

Koord faan Gabuun

Geograafisk LaagBewerke

Gabuun leit twesken 02° 19' an 3° 59' (faan a nuurd tu a süüd) an 8° 42' an 14° 30' (faan a waast tu a uast). Det lingt faan a Atlantisk Ootseaan ap tu’t bak faan a Kongo Struum. At lun as amanbi so grat üüs Tjiisklun.

At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (2567 km) faan Gabuun wurt mä det Republiik Kongo an det kurst (335 km) mä Ekwatoriaal-Guinea diald. At lun dialt uk en 349 km lung grens mä Kameruun. At lengde faan a eeg bedreeg 885 km.

LunskapBewerke

BergerBewerke

De huuchst berig faan't as de Iboundji Berig (1575 m) of de Bengoué Berig (1070 m).

StruumerBewerke

De gratst struum faan't lun as de Ogooué Struum, wat troch a süüduast an maden faan't lun leept.

Indialing faan FerwaltingBewerke

Gabuun hee njüügen prowinsen.

Nr. Prowins Grate (km²) Lidj (2003)[2] Hoodsteed Koord
1 Estuaire 20.740 662.028 Libreville  
2 Haut-Ogooué 36.547 228.471 Franceville
3 Moyen-Ogooué 18.535 60.990 Lambaréné
4 Ngounié 37.750 101.415 Mouila
5 Nyanga 21.285 50.297 Tchibanga
6 Ogooué-Ivindo 46.075 64.163 Makokou
7 Ogooué-Lolo 25.380 64.534 Koulamoutou
8 Ogooué-Maritime 22.890 128.774 Port-Gentil
9 Woleu-Ntem 38.465 157.013 Oyem

BefölkringBewerke

SpriikenBewerke

Det amtelk spriik faan Gabuun as Fraansöösk an 32% faan’t befölkring spreecht Fang.

BiljingBewerke

Det iarst huuchskuul uun't lun wiar det Uniwersiteet Omar Bongo, wat 1970 grünjlaanjen wurd.

HistooreBewerke

Gabuun wurd 1910 dial faan a Fraansöösk-Ekwatoriaalaafrika. At lun wurd 17. August 1960 faan Frankrik suwereen. De iarst president wiar Léon M'ba. Efter san duas wurd Omar Bongo Ondimba 1967 de naist president. Efter san duas wurd Rose Francine Rogombé 2009 de treed president. At lun ging 30. August 2009 tu wool an Ali Bongo Ondimba, dring faan Omar Bongo Ondimba, wurd diarefter de fjuard president.

Det neist wool wiar 27 August 2016. Dön wichtigst kandidooten wiar Ali Bongo Ondimba an Jean Ping. A resultooten san nü uun’t stridjen.

PolitiikBewerke

Efter't ferfaading faan 28. Marts 1991 as Gabuun en presidiaal republiik mä'n muardhaidparteiensüsteem. A föörmaan faan a stoot as a president, diar uk a föörmaan faan a stridjkreeften as. A president wurt för sööwen juar faan a lidj direkt woolet. A president faan't lun sant 2009 as Ali-Ben Bongo Ondimba.

BütjenpolitiikBewerke

Gabuun as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960.

WiartskapBewerke

At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.

IanselefterwisenBewerke

  1. www.citypopulation.de
  2. Efter det 2003 volksteeling, The Statesman's Yearbook: The Politics, Cultures and Economies of the World, 2014 (2013), s. 495.