Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag

Sudaan, amtelk Republiik faan Sudaan (üüb Ingels: Sudan an Republic of the Sudan; üüb Araabsk: السودان as-Sūdān an جمهورية السودان‎‎ Jumhūriyyat as-Sūdān) as en stood uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a uast leit det Ruad Sia, uun a nuurd Ägipten, uun a süüduast lei Ethioopien an Eritrea, uun a süüd leit Süüdsudaan, uun a süüdwaast det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast Tschad an uun a nuurdwaast Liibien. At lun hee 30.894.000 lidj (2008)[1]. At hoodsteed faan't lun as Chartuum.

GeografiiBewerke

Geograafisk LaagBewerke

At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2184 km) wurt mä Süüdsudaan an det kurtst (175 km) wurd mä det Madelaafrikoons Republiik diald. Det dialt uk en 1360 km lung grens mä Tschad, en 1275 km lung mä Egypten, en 605 km lung mä Eritrea, en 769 km lung mä Ethioopien an en 383 km lung mä Liibien.

Indialing faan FerwaltingBewerke

Sudaan hee 18 bundesstooten.

Bundesstoot Grate (km²)[2] Lidj (2018)[3] Hoodsteed Koord
1 Al-Dschasiira 23.373 5.096.900 Wad Madanii  
2 Al-Qadaarif 75.263 2.208.400 al-Qadaarif
3 Blä Niil 45.844 1.108.400 ad-Damasiin
4 Chartuum 22.142 7.993.900 Chartuum
5 Kassalaa 36.710 2.519.100 Kassalaa
6 Niil Struum 122.123 1.511.400 ad-Damir
7 Nuurd 348.765 936.300 Dunqula
8 Nuurd Daarfuur 320.000 2.305.000 al-Faschir
9 Nuurd Kurdufaan 185.302 2.216.200 al-Ubayyid
10 Ruad Sia 218.887 1.482.100 Sudaan Huuwen
11 Sannaar 37.844 1.918.700 Sannaar
12 Sentraal Daarfuur 34.000 751.400 Salingei
13 Süüd Daarfuur 72.000 3.765.800 Nyala
14 Süüd Kurdufaan 79.470 1.300.700 Kaduqli
15 Uast Daarfuur 55.000 1.587.200 ad-Du'ain
16 Waast Daarfuur 23.000 1.024.500 Al-Dschunaina
17 Waast Kurdufaan 111.373 1.764.800 Al-Fulah
18 Witj Niil 30.411 2.493.900 Rabak

HistooreBewerke

Det soneemd Kalifat faan Omdurman wooret faan 1885 tu 1898. Det wurd faan en anglo-egiptisk stridjmeecht uun a Slacht faan Omdurman tunant maaget. Sudaan wurd en britisk-egiptisk kondominium, man wiar at lun de facto en britisk kolonii. 19. Detsember 1955 ferklaaret at lun suwereniteet an det wurd 1. Janewoore 1956 suwereen faan Egipten an det Ferianigt Köningrik gudkäänd. Efter suwereniteet wiar tau bürgerkriiger, de Iarst Sudanees Bürgerkriich (1955–1972) an de Naist Sudanees Bürgerkriich (1983–2005). At süüddial faan't lun wurd 2011 üüs Süüdsudaan suwereen.

PolitiikBewerke

Sudaan as en republiik. A president faan't lun faan 1989 tu 2019 wiar Omar al-Baschir. Nü wurt at lun faan en suwereen riad regiaret. A föörmaan faan a riad, an de de facto president faan't lun, as generool Abdel Fattah Burhan.

BütjenpolitiikBewerke

Sudaan as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 12. Nofember 1956.

KwelenBewerke

  1. www.citypopulation.de
  2. Sudan, citypopulation.de
  3. Sudan, citypopulation.de