Wikipedia

Beniin

lun uun Afrikoo
(Widjerfeerd faan Benin)
Didiar artiikel ment at lun uun a waast faan Aafrika. Of menst dü at steed Benin City uun Nigeeria of at Köningrik Beniin, wat uun a süüd faan Nigeeria wiar?
Tekst üüb Fering

Beniin [beˈniːn], amtelk Republiik faan Beniin (üüb Fraansöösk: Bénin [beˈnɛ̃] harke tu?/i an République du Bénin) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a waast leit Toogo, uun a nuurd lei Burkiina Faaso an Niiger, uun a uast leit Nigeeria an uun a süüd de Golf faan Guinea. At lun hee 10.008.749 lidj (2013)[1]. A hoodsteeden san Porto Novo an Cotonou.

Flag faan Beniin
Beniin uun Aafrika

Geografii

Bewerke
Koord faan Beniin

Geograafisk Laag

Bewerke

Beniin leit twesken 6° 25’ an 12° 30’ (faan a nuurd tu a süüd) an 0° 45’ und 4° (faan a waast tu a uast). At lun as triisis letjer üüs Tjiisklun.

At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (809 km) faan Beniin wurt mä Nigeeria an det kurtst (277 km) mä Niiger diald. At lun dialt uk en 651 km lung grens mä Toogo an en 386 km lung mä Burkiina Faaso. A eeg faan't lun as 121 km lung.

Lunskap

Bewerke

Berger

Bewerke

De huuchst berig uun Beniin as de Sokbaro Berig, wat 658 m huuch as an uun dön Atakora Berger leit. Öler berger uun Beniin (wat uk uun dön Atakora Berger lei) san: Tanekas (641 m), Gbessa (309 m), Boto (300 m), Touloua Toundi (268 m), Guéné Zéno (266 m) an Deï Tondi (253 m).

Natschunaalparken

Bewerke

De Pendjari Natschunaalpark leit uun a nuurd faan't lun.

Sian

Bewerke

De gratst sia uun't lun as de Nokoue Sia.

Struumer

Bewerke

Ian faan dön wichtiste struumer uun a nuurdwaast faan Aafrika, de Niiger Struum, bildet dial faan't grens mä Niiger uun a nuurduast faan't lun. At jaft öler struumer, wat at grens mä öler lunen bilde. Jo san de Mono Struum, wat en dial faan't grens mä Toogo bildet, an de Pendjari Struum, wat at grens mä Burkiina Faaso bildet, an de Okpara Struum wat en dial faan't grens mä Nigeeria bildet. De lingst struum, wat banen Beniin leept, as de Ouémé Struum. Deheer struum hee sin hood uun dön Atakora Berger uun a nuurd faan't lun an leept tu a süüd iin uun't Atlantik.

Steeden

Bewerke

Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:

# Steed Lidj (2013)[2]
1 Cotonou 679.012
2 Porto-Novo 264.320
3 Parakou 255.478
4 Godomey 253.262
5 Abomey-Calavi 117.824
6 Djougou 94.773
7 Bohicon 93.744
8 Ekpé 75.313
9 Abomey 67.885
10 Nikki 66.109

Indialing faan Ferwalting

Bewerke

Beniin hee twaalew departmenten (üüb Fraansöösk: départements), wat iin uun komuunen diald wurd.

Nööm Grate (km²) Lidj Hoodsteed Koord
Alibori 26.242 868.046 Kandi  
Atakora 20.499 769.337 Natitingou
Atlantique 3233 1.396.548 Ouidah
Borgou 25.856 1.202.095 Parakou
Collines 13.931 716.558 Dassa-Zoumé
Couffo 2404 741.895 Dogbo-Tota
Donga 11.126 542.605 Djougou
Littoral 79 678.874 Cotonou
Mono 1605 495.307 Lokossa
Ouémé 1281 1.096.850 Porto Novo
Plateau 3264 624.146 Sakété
Zou 5243 851.623 Abomey

Steeden

Bewerke
Steed Lidj (2013)[1] Department
1 Cotonou 679.012 Littoral
2 Porto Novo 264.320 Ouémé
3 Parakou 255.478 Borgou
4 Godomey 253.262 Atlantique
5 Abomey-Calavi 117.824 Atlantique
6 Djougou 94.773 Donga
7 Bohicon 93.744 Zou
8 Ekpé 75.313 Ouémé

Kliima

Bewerke

At kliima uun Beniin as hiat an fochtig. At lun hee tau rin- an tau drügtidjen. At hoodrintidj as faan April tu a aanj Jüüle, mä'n kurter, maner intensiiw rintidj faan a aanj September tu Nofember. At drügtidj as faan Deetsember tu April, mä'n kurt kuul drügtidj faan a aanj Jüüle tu a began September.

Befölkring

Bewerke

Det letst folksteeling wiar uun 2013. Efter a resultooten, 4.887.820 faan a lidj san karmen an 5.120.929 faan a lidj san wüfhöod[3].

Spriiken

Bewerke

55 spriiken wurd uun Beniin spreegen. Det amtelk spriik as Fraansöösk. Det Fon spriik wurd faan det gratst taal faan’t befölkring spreegen.

Biljing

Bewerke

At feeighaid faan leesen an skriiwen wiar 2008 41% oner woksen lidj. Uun grünjskuulen wiar 2006 1.356.818 skuuljongen an 31.103 liarpersonaal. Uun boowerskuulen wiar 2004 344.890 studenten an 14.410 liarpersonaal. Uun huuchskuulen wiar 2006 42.603 studenten. At hoodhuuchskuul as det Université Nationale du Bénin, wat uun Cotonou as.[4]

Sünjhaid

Bewerke

Wüfen raage uun't madel en ääler faan 63 juaren, an maaner ian faan 59,9 juaren.

Histoore

Bewerke

Iar det lun en kolonii wiar, wiar tau köningriken uun a süüd faan't lun: det Dahomey Köningrik an det Ajashe Köningrik faan Porto Novo. 1851 onertiiknet Frankrik mä a köning Sodji faan Ajashe (regiaret 1848-1864), gefuligsmaan faan köning Glélé faan Dahomey (regiaret 1858-1889) en komersiel an frinjelk ferdrach. 25. Febrewoore 1863 slood a köning en proktektoraatsferdrach, diardöör hi a fraansöösk misioonen at meecht ded, jo uun sin köningrik deeltuleeten, at Katolisismus auer’t lun tu lidj bringen an tu Frankrik kontrol faan sin bütjerbetji’ingen tu dun. Efter ferdracher faan 1868 an 1878 wurd at regiuun faan Cotonou twesken Ouidah an Porto-Novo tu Frankrik uftreeden. 1882 onertiiknet köning Tofa (regiaret 1874-1908) faan Ajashe, wat sin gebiit föör a Köningrik faan Dahomey schütse wul, en öler proktektoraatsferdrach mä Frankrik. A köning Béhanzin faan Dahomey greeb man a fraansuusen uun Cotonou uun, hääl 73 daar fraansöösk geiseln an belaagert do öler taarpen nai bi Dahomey, wat faan a fransuusen schütset wurd. Janewoore 1894 wurd hi gefangennimen an tu Martinique deportiaret. At köningrik wurd do en fraansöösk protekoraat. 1904 wurd at lun en fraansöösk kolonii. 1899 wurd Dahomey dial faan det Fraansöösk Waastaafrika. Efter de Iarst Wäältkrich wurd at skuulonerracht fööraal faan religiöös misioonen besanerlik uun a süüd faan’t lun uu so wichtig. A süüd wurd en politisk an intellektuel sentrum faan Fraansöok Waastaafrika. Tu das tidj wurd politisk parteien an en presse jin’t koloniaalsüsteem grünjlaanjen. 1958 wurd Dahomey tu en autonoomen stoot uun det Fraansöösk Gemianskap.

Suwereniteet

Bewerke

Beniin wurd 1. August 1960 faan Frankrik suwereen. Hubert Maga wiar de iarst president faan 1960 ap tu 1963 an faan 1970 ap tu 1972.

Det iarst presidentskap faan Hubert Maga

Bewerke

Hubert Maga wiar premier-minister föör’t suwereniteet. Unn Janewoore 1963 wurd Daniel Dessou, en beamte faan Sakété, ambroocht. San muurdiger, Christophe Bokhiri, en deputiarten, wurd ferhaftet, man kurt diarefter freileet. Det feruursaaget faan somer 1963 swaar ünrau. Christophe Soglo, a föörmaan faan a generoolstaap, störtet 28. Oktuuber at regiaring uun en putsch am. Soglo wurd a föörmaan ap tu Janewoore 1964 faan en auergungsregiaring.

Öler stootsboowenhööd

Bewerke

Öler stootsboowenhööd wiar Christophe Soglo (1963-1964, 1965-1967), Sourou-Migan Apithy (1964-1965), Justin Ahomadégbé-Tomêtin (1965, 1972), Tahirou Congacou (1965), Jean-Baptiste Hachème (1967), Maurice Kouandété (1967, 1969), Alphonse Alley (1967-1968), Émile Derlin Zinsou (1968-1969), Paul-Émile de Souza (1969-1970), Mathieu Kérékou (1972-1991, 1996-2006), Nicéphore Soglo (1991-1996), Thomas Boni Yayi (2006-2016).

Politiik

Bewerke

Beniin as en republiik. A stootsboowenhood as a president. A president sant 2016 as Patrice Talon.

Bütjenpolitiik

Bewerke

Benin as sant 20. September 1960 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen an sant 25. Mei 1963 faan det Aafrikoons Unioon.

Wiartskap

Bewerke

Beniin as en böös arem lun. Mä en HDI-indeks faan 0,485 stäänt det lun üüb plaats 167 faan aal a lunen üüb a eerd.
At lunwiartskap an letjet industrii san dön wichtigst dialen faan’t wiartskap faan Beniin.
At weering faan't lun as de waastaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Waastaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.

Uun't juar 2018 hed Beniin en BIP faan amanbi 10,4 biljuunen US-Dooler[5].

Kwelen

Bewerke
  1. ↑ 1,0 1,1 www.citypopulation.de
  2. ↑ Benin, citypopulation.de
  3. ↑ Institut National de la Statistique et de l’Analyse Economique de la République du Bénin (2015), RGPH4 : Que Retenir Des Effectifs De Population En 2013 ?, s. 3.
  4. ↑ Turner, B. (2013), The Statesman's Yearbook, 2014, s. 211.
  5. ↑ unstats.un.org

Luke uk diar

Bewerke


Faan „https://frr.wikipedia.org/w/index.php?title=Beniin&oldid=244834“