Guinea

Tekst üüb Fering

Guinea [giˈneːa], amtelk det Republiik Guinea (üüb Fraansöösk: La Guinée [giˈne] an République de Guinée) as en stoot uun a waast faan Aafrika. Uun a nuurdwaast leit Guinea-Bissau, uun a nuurd Seenegal, uun a nuurd an nuurduast Maali, uun a süüduast Elfenbianküst, uun a süüd Libeeria an uun a süüdwaast Sierra Leone. At lun hee 10.523.261 lidj (2014)^[1]. At hoodsteed as Conakry

Geografii

Guinea (Guinea)

Conakry

GUINEA-BISSAU

SEENEGAL

MAALI

ELFEN-
BIAN-
KÜST

LIBEERIA

SIERRA LEONE

ATLANTIK

Koord faan Guinea

Geograafisk Laag

Guinea leit twesken 12° 41' an 07° 12' (faan a nuurd tu a süüd) an 15° 03' an 7° 45' (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi so grat üüs Tjiisklun.

At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1062 km) faan Guinea wurt mä Maali an det kurtst (363 km) mä Seenegal diald. At lun dialt uk en 816 km lung grens mä Elfenbianküst, en 794 km lung mä Sierra Leone, en 590 km lung mä Libeeria an en 421 km lung mä Guinea-Bissau.

Lunskap

Berger

Berger uun Guinea san: de Nimba Berig (of de Richard-Molard Berig; 1752 m), de Kakoulima Berig (1011 m), de Kambo Berig (836 m), de Belakaniaré Berig (751 m), de Bonkoui Berig (719 m), de Kankharé Berig (682 m), de Moïnahi Berig (681 m), de Sinbann Berig (654 m), de Dandomakhouré Berig (642 m) an de Taban Berig (630 m).

Struumer

Ian faan dön grat struumer faan Aafrika, de Niger Struum, hee sin hood uun Guinea, nai bi a grens mä Sierra Leone. Bistruumer faan deheer struum san: de Mafou Struum, de Niantan Struum, de Milo Struum, de Dion Struum an de Sankarani Struum. Dönheer al bistruumer haa hörens hööd uk uun Guinea. De Sankarani Struum leept iin uun de Niger Struum uun Maali. Öler struumer uun Guinea san: de Kogon Struum, de Konkouré Struum (en bistruum as de Kakrima Struum), de Tominé Struum, de Koulountou Struum, de Gambié Struum, de Bafing Struum, de Bakoy Struum an de Loffa Struum.

Indialing faan Ferwalting

Guinea hee aacht regiuunen, wat iin uun prefektüüren diald wurd.

	Regiuun	Grate (km²)	Lidj (2014)	Hoodsteed
1	Conakry	450	1.667.864	Conakry
2	Nzérékoré	37.658	1.663.582	Nzérékoré
3	Kankan	72.145	1.986.329	Kankan
4	Kindia	28.873	1.559.185	Kindia
5	Boké	31.186	1.081.445	Boké
6	Labé	22.869	995.717	Labé
7	Faranah	35.581	942.733	Faranah
8	Mamou	17.074	732.117	Mamou

Befölkring

Spriiken

Det amtelk spriik faan Guinea as Fraansöösk an 40% faan’t befölkring spreecht Fula.

Histoore

At lun, iar en fraansöösk kolonii, wurd 1958 suwereen. De iarst president faan 1958 tu 1984 wiar Ahmed Sékou Touré, diar 1960 sin Demokraatisk Partei faan Guinea (Parti démocratique de Guinée of PDG) tu iansig legaal partei uun't lun ferklaaret an faan do uun üüs diktaator regiaret. Touré bleew president bit dat hi 26. Marts 1984 uun dön Ferianigt Stooten uun en hartslach stoorew. Premier-minister Louis Lansana Beavogui wurd do stelfertreeden president, man wurd 3. April 1984 uun en putsch störtet. A putsch wiar letjet stünjen föör a wool faan en nei feerer faan det poliitisk büroo faan det PDG. Beavogui, diar en naar frinj faan Touré wiar, wurd faan dön miast lidj ufteft, dat hi san efterfulger wurd ded. Lansana Conté, föörmaan faan't armee, wurd do president. Conté bleew uk president ap tu sin duas 23. Deetsember 2008. Kurt diarefter wiar en öler putsch an wurd Moussa Dadis Camara president. Camara sin presidentskap kaam tu aanj, iar hi 3. Deetsember 2009 uun en atentaat ferwundet wurd. Do wurd Sékouba Konaté president. Hi wurd mä't bereding för dön 2010 presidentskapswoolen beüübdraanjen. Dön iarst frei presidentskapswoolen wiar 27. Jüüne 2010 (det iarst runde) an 7. Nofember (det naist runde) an Alpha Condé wurd tu a president weelet.

At jaft sant de 5. September 2021 en putsch oner Oberst Mamadi Doumbouya. A putschisten haa a president Alpha Condé nimen and Doumbouya hee ham tu de nei president ferklaaret. Det as tu tidj (de. 6 September) ei was, wer at regiaring faan a putschisten fol kontrol auer't lun haa.