Tekst üüb Öömrang

Egypten (araabisk ‏مصرMiṣr, amtelk Araabisk Republiik faan Egypten) as en stoot uun't nuurduasten faan Afrikoo. Det hualeweilun Sinai hiart uk tu Egypten, woort oober al tu Aasien tääld.

جمهوريّة مصرالعربيّة

Dschumhūriyyat Misr al-ʿarabiyya
( ütjspriak?/i)
Araabisk Republiik faan Egypten

Flagge Ägyptens
Flagge Ägyptens
Wappen Ägyptens
Wappen Ägyptens
Flag Woopen
Amtelk spriak Araabisk
Hoodstääd Kairo
Stoot (skak) Republiik
Stoot baas President Abd al-Fattah as-Sisi
Regiarang baas Iarst minister Scherif Ismail
Grate 1.001.449 km²
Iinwenern 80.471.869 (ofisiel)[1](Juli 2010)
Iinwenern per km² 80,36[1](Juli 2010) Iinw./km²
BIP nominaal (2007)[2] 127,93 Mrd. US$ (53.)
BIP per iinwener 1.739 US$ (118.)
HDI 0,620 (101.)[3]
Münt 1 Egyptisk pünj = 100 Piaster
Suwereniteet 28. Febrewoore 1922
(faan't Ferianagt Könangrik)
Natsionaalhümne Biladi, Biladi, Biladi
Tidjsoon UTC+2
Autokääntiaken ET
TLD .eg
Tilefoonföörwool +20

Uun Egypten leit a Sueskanaal mä sin grat bedüüdang för a hiale welt.

Det leewent faan 80 miljuun minsken woort bestemet faan a Niil, di san müs uun't Madlunsia hää. Diar as al föör 5000 juar en huuch kultuur bi apwoksen.

Geografii

Bewerke

Stääden

Bewerke

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

# Stääd Lidj (2018)[4]
1 Kairo 9.293.612
2 Aleksandria 5.107.530
3 Giisa 4.212.750
4 Schubraa al-Chaima 1.187.747
5 Port Sa'iid 760.152
6 Sues 740.874
7 Al-Mansuura 570.271
8 Al-Machalla al-Kubraa 543.271
9 Tantaa 528.672
10 Al-Fajjuum 489.377

Indialang faan Ferwaltang

Bewerke

Egypten hää sööwen-an-twuntig guwernementen (üüb Araabsk محافظات muhāfaẓāt, iantaal محافظة muhāfaẓa).

# Guwernement Grate (km²)[5] Lidj (2018)[6] Hoodsteed
1 Dakahlijja 3538 6.492.381 Al-Mansuura
2 Buhaira 9826 6.171.613 Damanhuur
3 Al-Dschiisa 13.184 8.632.021 Al-Dschiisa
4 Al-Fajjuum 6068 3.596.954 Al-Fajjuum
5 Al-Ismaa'iilijja 5067 1.303.993 Al-Ismaa'iilijja
6 Al-Kaljuubijja 1124 5.627.420 Banhaa
7 Al-Minjaa 32.279 5.497.095 Al-Minjaa
8 Al-Minuufijja 2499 4.301.601 Schibiin al-Kaum
9 Al-Waadii al-Dschadiid 440.098 241.247 Al-Chaaridscha
10 Aleksandria 2300 5.163.750 Aleksandria
11 As-Suwais 9002 728.180 As-Suwais
12 Asjuut 13.720 4.383.289 Asjuut
13 Aswaan 62.726 1.473.975 Aswaan
14 Banii Suwaif 10.954 3.154.100 Banii Suwaif
15 Dumjaat 910 1.496.765 Dumjaat
16 Kafr asch-Schaich 3467 3.362.185 Kafr asch-Schaich
17 Kairo 3085 9.539.673 Kairo
18 Kinaa 8980 3.164.281 Kinaa
19 Luksor 2960 1.250.209 Luksor
20 Matruuh 166,563 425,624 Marsaa Matruuh
21 Nuurd-Sinai 27.564 450.328 Al-'Ariisch
22 Port Sa'iid 1345 749.371 Port Sa'iid
23 Ruad Sia 120.000 359.888 Al-Ghurdaka
24 Sauhaadsch 11.218 4.967.409 Sauhaadsch
25 Süüd-Sinai 31.272 102.018 At-Tuur
26 Uast 4911 7.163.824 As-Sakaasiik
27 Waast 1942 4.999.633 Tantaa

Befölkring

Bewerke

Sünjhaid

Bewerke

Wüfen raage uun't madel en ääler faan 74,2 juaren, an maaner ian faan 69,6 juaren[7].

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Egypten – Saamlang faan bilen of filmer
  Wikimedia Atlas: Egypten – Geograafisk an histoorisk koorden

Futnuuten

Bewerke
  1. 1,0 1,1 Arabische Republik Ägypten, üüb www.welt-blick.de.
  2. International Monetary Fund, World Economic Outlook Database, April 2008
  3. Human Development Index
  4. Egypt, citypopulation.de
  5. Egypt, citypopulation.de
  6. Egypt, citypopulation.de
  7. Human Development Report Office: Egypt – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 31. August 2020
26.03333333333329.216666666667