Sudaan
Tekst üüb Fering |
Sudaan, amtelk Republiik faan Sudaan (üüb Ingels: Sudan an Republic of the Sudan; üüb Araabsk: السودان as-Sūdān an جمهورية السودان Jumhūriyyat as-Sūdān) as en stoot uun a nuurduast faan Aafrika. Uun a uast leit det Ruad Sia, uun a nuurd Ägipten, uun a süüduast lei Ethioopien an Eritrea, uun a süüd leit Süüdsudaan, uun a süüdwaast det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast Tschad an uun a nuurdwaast Liibien. At lun hee 30.894.000 lidj (2008)[1]. At hoodsteed faan't lun as Chartuum.
Geografii
BewerkeGeograafisk Laag
BewerkeSudaan as det traadgratst lun uun Aafrika.
At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2184 km) wurt mä Süüdsudaan an det kurtst (175 km) wurd mä det Madelaafrikoons Republiik diald. Det dialt uk en 1360 km lung grens mä Tschad, en 1275 km lung mä Egypten, en 605 km lung mä Eritrea, en 769 km lung mä Ethioopien an en 383 km lung mä Liibien.
Indialing faan Ferwalting
BewerkeSudaan hee 18 bundesstooten.
Bundesstoot | Grate (km²)[2] | Lidj (2018)[3] | Hoodsteed | Koord | |
---|---|---|---|---|---|
1 | Al-Dschasiira | 23.373 | 5.096.900 | Wad Madanii | |
2 | Al-Qadaarif | 75.263 | 2.208.400 | al-Qadaarif | |
3 | Blä Niil | 45.844 | 1.108.400 | ad-Damasiin | |
4 | Chartuum | 22.142 | 7.993.900 | Chartuum | |
5 | Kassalaa | 36.710 | 2.519.100 | Kassalaa | |
6 | Niil Struum | 122.123 | 1.511.400 | ad-Damir | |
7 | Nuurd | 348.765 | 936.300 | Dunqula | |
8 | Nuurd Daarfuur | 320.000 | 2.305.000 | al-Faschir | |
9 | Nuurd Kurdufaan | 185.302 | 2.216.200 | al-Ubayyid | |
10 | Ruad Sia | 218.887 | 1.482.100 | Sudaan Huuwen | |
11 | Sannaar | 37.844 | 1.918.700 | Sannaar | |
12 | Sentraal Daarfuur | 34.000 | 751.400 | Salingei | |
13 | Süüd Daarfuur | 72.000 | 3.765.800 | Nyala | |
14 | Süüd Kurdufaan | 79.470 | 1.300.700 | Kaduqli | |
15 | Uast Daarfuur | 55.000 | 1.587.200 | ad-Du'ain | |
16 | Waast Daarfuur | 23.000 | 1.024.500 | Al-Dschunaina | |
17 | Waast Kurdufaan | 111.373 | 1.764.800 | Al-Fulah | |
18 | Witj Niil | 30.411 | 2.493.900 | Rabak |
Histoore
BewerkeDet soneemd Kalifat faan Omdurman wooret faan 1885 tu 1898. Det wurd faan en anglo-egiptisk stridjmeecht uun a Slacht faan Omdurman tunant maaget. Sudaan wurd en britisk-egiptisk kondominium, man wiar at lun de facto en britisk kolonii. 19. Detsember 1955 ferklaaret at lun suwereniteet an det wurd 1. Janewoore 1956 faan Egypten an det Ferianigt Köningrik gudkäänd. Efter suwereniteet wiar tau bürgerkriiger, de Iarst Sudanees Bürgerkriich (1955–1972) an de Naist Sudanees Bürgerkriich (1983–2005). At süüddial faan't lun wurd 2011 üüs Süüdsudaan suwereen.
Politiik
BewerkeSudaan as en republiik. A president faan't lun faan 1989 tu 2019 wiar Omar al-Baschir. Nü wurt at lun faan en suwereen riad regiaret. A föörmaan faan a riad, an de de facto president faan't lun, as generool Abdel Fattah Burhan.
Bütjenpolitiik
BewerkeSudaan as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 12. Nofember 1956.
Kwelen
Bewerke