Foehr.svg Tekst üüb Fering


Flag faan Swaasilun
Swaasilun uun Aafrika

Swaasilun, amtelk Köningrik faan Swaasilun (üüb Swaasi: Umbuso weSwatini; üüb Ingels: Kingdom of Swaziland [ˈswɑːzɪlænd]) as en banenstoot uun a süüd faan Aafrika. Uun a nuurd, waast an süüd leit Süüdaafrika an uun a uast Mosambik. At lun hee 1.018.449 lidj (2007)[1]. At hoodsteeden san Lombama an Mbabane.

Auersicht

GeografiiBewerke

Koord faan Swaasilun

Geograafisk LaagBewerke

Swaasilun leit twesken 25° 72’ an 27° 32’ (faan a nuurd tu a süüd) an twesken 30° 78’ an 32° 14’ (faan a waast tu a uast). At lun as tutool faan lun amslööden.

Swaasilun dialt grensen mä tau lunen. Det lingst grens (430 km) wurt mä Süüdaafrika an det kurtst grens (105 km) mä Mosambik diald.

BergerBewerke

De huuchst berig as Emlembe (wat üüb Swaasi steed faan a koonkel het), wat 1862 m huuch as an mä Süüdaafrika diald wurt. Öler berger san: Ngwenya (1800 m), Nyonyane (780 m) an Sibebe (350 m).

SteedenBewerke

Dön gratst steeden uun Swaasilun san: Manzini (110.000 lidj; 2005), Mbabane (94.874 lidj; 2010) an Big Bend (9374 lidj - 1997).

StruumerBewerke

Struumer uun Swaasilun san: Komati (wat iin uun det Indisk Ootseaan tu a nuurd faan Maputo uun Mosambik leept), Umbuluzi (wat iin uun det Indisk Ootseaan nai bi Maputo uun Mosambik leept), Lusuttu (wat dial faan't grens mä Süüdaafrika bildet an iin uun de Maputo Struum uun Mosambik leept), Assegai (wat iin uun de Lusuttu Struum leept) an Ingwempisi (wat uk iin uun de Lusuttu Struum leept).

Indialing faan FerwaltingBewerke

Swaasilun hee fjauer regiuunen, wat iin uun kreiser of tinkhundla iindiald san.

Regiuun Hoodsteed Area
(km2)
Lidj (2007) Koord
1 Hhohho Mbabane 3625,17 282.734  
2 Lubombo Siteki 5849,11 207.731
3 Manzini Manzini 4093,59 319.530
4 Shiselweni Nhlangano 3786,71 208.454

BefölkringBewerke

At wiar en folksteeling uun April/Mei 2017.

KultüürBewerke

LiteratüürBewerke

Sarah Mkhonza (1957-), en swaasi jurnalist an skriiwer, hee föl staken, kurtstaken an romoonen skrewen. Sin staken an romoonen konsentriare jo üüb't leewent faan det aarem werklidj uun Swaasilun. De austraalisk skriiwer Malla Nunn, diar föl krimis skrewen hee, wurd uun Swaasilun bäären.

HistooreBewerke

Det Swaasi folk siidlet uun de Swaasilun faan daaling uun det 18. juarhunert. Swaasilun wurd 1894 en protektoraat faan det Süüdaafrikoons Republiik (of Transvaal). Efter de Naist Süüdaafrikoons Krich wurd at lun 1903 en britisk protektoraat. At lun wurd 1968 suwereen.

Köninger faan Swaasilun sant 1745: Ngwane III. (1745–1780), Ndvungunye (1780–1815), Sobhuza I. (1815–1839), Mswati II. (1840–1868), Tsandzile Ndwandwe (1868–1875), Dlamini IV. (1875–1889), Tibati Nkambule (1889–1894), Ngwane V. (1895–1899), Labotsibeni Gwamile Mdluli (1899–1921), Sobhuza II. (1921-1968), Mswati III. (1968-).

PolitiikBewerke

Swaasilun as en apsaluut monarchii. A köning (diar Ngwenyana of at löw neemd) faan daaling as Mswati III.. A köning sin mam (diar Ndlovukati of at elefantin neemd) spelet uk en wichti rol. A köning sin mam faan daaling as Ntombi. A köning berept a premier-minister, diar en kabinet föörstäänt.

BütjenpolitiikBewerke

Swaasilun as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 24. September 1968.

IanselefterwisenBewerke

  1. www.citypopulation.de