Tekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Antimoon, Sb, 51
Seerie Hualewmetal
Skööl, Periode, Blook 15, 5, p
Klöör, Skak salwer-grä
CAS-Numer 7440-36-0
Uundial 0,65 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 121,760(1)[3][4] u
Atoomraadius (bereegent) 145 (133) pm
Kovalent-Raadius 139 pm
Van der Waals-Raadius 206[5] pm
Elektroonen [Kr] 4d10 5s2 5p3
1. Ionisiarang 834 kJ/mol
2. Ionisiarang 1594,9 kJ/mol
3. Ionisiarang 2440 kJ/mol
4. Ionisiarang 4260 kJ/mol
5. Ionisiarang 5400 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal triigonaal
Sachthaid 6,697 g/cm3
Hardhaid 3,0
Magnetismus diamagneetisk (Χm = −6,8 · 10−5)[6]
Smoltponkt 903,78 K (630,63 °C)
Köögponkt 1908 K[7] K (1635 °C)
Molaar Rüm 18,19 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 193 kJ/mol[7] kJ/mol
Smoltwaremk 19,7 kJ/mol
Elektrisk struumfeerang 2,5 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 24 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsionstustant −3, 3, 5
Oksiiden Antimon(III)-oxid, Antimon(V)-oxid
Sür of baasisk lacht sür
Normoolpotentiaal 0,150 V (Sb3+ + 3 e → Sb)
Elektronegatiwiteet 2,05 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
119Sb

{syn.}

38,19 h ε 0,594 119Sn
120Sb

{syn.}

5,76 d ε 2,681 120Sn
121Sb

57,36 %

stabiil
122Sb

{syn.}

2,7238 d β 1,979 122Te
ε 1,620 122Sn
123Sb

42,64 %

stabiil
124Sb

{syn.}

60,20 d β 2,905 124Te
125Sb

{syn.}

2,7582 a β 0,767 125Te
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),[9] (of ütjwidjet)[8]
07 – Paase üüb

Üübpaase

H- an P-wäärnang H: 351
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 202-​281-​308+313-​405 [8]
EU-Gefoorentiaken
ei bekäänd
ei bekäänd
R- an S-wäärnang R: ?
S: ?
Muar wäärnangen
MAK-miat Sweits: 0,5 mg·m−3 (stoof)[10]
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Antimoon (faan lat. Antimonium, efter araabisk „al-ithmîd(un)“ (ithmid / ‏إثمد‎‎ / iṯmid)) as en cheemisk element mä det ufkörtang Sb (faan latiinsk Stibium) an det atoomnumer 51. Hat as en hualewmetal.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Antimoon – Saamlang faan bilen of filmer

Kwelen

Bewerke
  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen för't infobox kem miast faan www.webelements.com (Antimon) .
  3. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  4. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  5. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: J. Phys. Chem. A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
  6. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Properties of the Elements and Inorganic Compounds, S. 4-142 – 4-147. A taalen diar uun g/mol an uun cgs-ianhaiden. Amreegent tu SI-wäärs.
  7. 7,0 7,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  8. 8,0 8,1 Iindraanj tu Antimon uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 26. April 2017 (mä JavaScript).
  9. Iindrach tu Antimony uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.
  10. Schweizerische Unfallversicherungsanstalt (SUVA): Aktuel MAK- an BAT-wäärser