Hoodütjwool eeben maage
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Alumiinium, Al, 13
Seerie Metal
Skööl, Periode, Blook 13, 3, p
Klöör, Skak salwern
CAS-Numer 7429-90-5
Uundial 7,57 %[1]
Atomaar [2]
Atoommase 26,9815385(7)[3][4] u
Atoomraadius (bereegent) 125 (118) pm
Kovalent-Raadius 121 pm
Van der Waals-Raadius 184[5] pm
Elektroonen [Ne] 3s2 3p1
Energii 4,06–4,26 eV[6]
1. Ionisiarang 577,5 kJ/mol
2. Ionisiarang 1816,7 kJ/mol
3. Ionisiarang 2744,8 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant fääst
Kristal kubisk
Sachthaid 2,70 g/cm3 (20 °C)
Hardhaid 2,75
Magnetismus paramagneetisk (Χm = 2,1 · 10−5)[7]
Smoltponkt 933,35 K (660,2[8] °C)
Köögponkt 2743 K[9] K (2470 °C)
Molaar Rüm 10,00 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 284 kJ/mol[9] kJ/mol
Smoltwaremk 10,7[10] kJ/mol
Faard faan a tuun 6250–6500 (loongswaag) m/s;
3100 (swäärswaag)[11][12] m/s bi 293,15 K
Waremk 897[1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang 37,7 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang 235 W/(m · K)
Mechaanisk [2]
E-Moduul 70.000 N/mm²[13]
Poisson-taal 0,34[14]
Cheemisk [2]
Oksidatjuunstustant 1, 2, 3
Oksiiden Al2O3
Sür of baasisk amfoteer
Normoolpotentiaal −1,676 V (Al3+ + 3 e → Al)
Elektronegatiwiteet 1,61 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
25Al

{syn.}

7,183 s ε 4,277 25Mg
26Al

ferenkelt

7,17 · 105 a ε 4,004 26Mg
27Al

100 %

stabiil
28Al

{syn.}

2,2414 min β 4,642 28Si
29Al

{syn.}

6,56 min β 3,680 29Si
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
27Al 5/2 0+6,976 · 107 0,207 052,18
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) Nr. 1272/2008 (CLP),[17] (of ütjwidjet)[15][16]

Polwer

02 – Braant fiks gau

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 250-261 (pyrophor)

H: 228-261 (stabilisiaret)

EUH: nian EUH-wäärnang
P: 222-​231+232-​422 (pyrophor)

P: 210-​370+378-​402+404 (stabilisiaret) [18]

EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [19]

Polwer

Braant gau
Braant gau
(F)
R- an S-wäärnang R: 15-17 (ei stabilisiaret)

R: 10-15 (phlegmatisiaret)

S: (2)-7/8-43
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Alumiinium as en cheemisk element mä det ufkörtang Al an det atoomnumer 13. Uun't periodensüsteem hiart Alumiinium tu't traad periode an tu't 13. skööl. Diar stun a "eerdmetalen".

Wan wi faan Alu snaake, men wi oober miast legiarangen, auer rian Alumiinium ei föl ütjhäält.

BilenBewerke

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Alumiinium – Saamlang faan bilen of filmer

FutnuutenBewerke

  1. 1,0 1,1 Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente. S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen uun det infobox kem miast faan www.webelements.com (Aluminium).
  3. CIAAW, Standard Atomic Weights Revised 2013.
  4. IUPAC, Standard Atomic Weights Revised 2013 (Excel-tabel).
  5. Manjeera Mantina, Adam C. Chamberlin, Rosendo Valero, Christopher J. Cramer, Donald G. Truhlar: Consistent van der Waals Radii for the Whole Main Group. Uun: The Journal of Physical Chemistry A. 113, 2009, S. 5806–5812, doi:10.1021/jp8111556.
  6. David R. Lide (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC Press, 1998, ISBN 0-8493-0479-2.
  7. Robert C. Weast (Hrsg.): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990, ISBN 0-8493-0470-9, S. E-129 bit E-145.
  8. A. F. Holleman, E. Wiberg, N. Wiberg: Lehrbuch der Anorganischen Chemie. 91.–100., ferbeedert an ütjwidjet aplaag. de Gruyter, Berlin 1985, ISBN 3-11-007511-3, S. 868.
  9. 9,0 9,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. Uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  10. W. B. Frank, W. E. Haupin, H. Vogt, M. Bruno, J. Thonstad, R. K. Dawless, H. Kvande, O. A. Taiwo: Aluminium. In: Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH, Weinheim 2009, doi:10.1002/14356007.a01_459.pub2.
  11. Joseph L. Rose. Ultrasonic Waves in Solid Media. Cambridge University Press. 2004 ISBN 978-0-521-54889-2
  12. Tribikram Kundu. Ultrasonic and Electromagnetic NDE for Structure and Material Characterization. CRC Press. 2012 ISBN 978-1-4398-3663-7
  13. Uun: Baustoffsammlung der Fakultät für Architektur der TU München.
  14. Nicht-Eisen-Metalle. (PDF).
  15. Iindraanj tu Aluminium, Pulver, nicht stabilisiert uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript).
  16. Iindraanj tu Aluminium, Pulver, phlegmatisiert uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 9. August 2016 (mä JavaScript).
  17. Iindrach tu Aluminium uun't Classification and Labelling Inventory faan't Europeesk Chemikaalienagentuur (ECHA), ufrepen di 1. August 2016.
  18. Dootenbleed Alumiinium/öö bi AlfaAesar, ufrepen di 13. März 2011 (mä JavaScript).
  19. Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7429-90-5 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)