Tekst üüb Öömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, Numer Broom, Br, 35
Seerie Halogeen
Skööl, Periode, Blook 17, 4, p
Klöör, Skak Gas: ruad-brün
fääst: metalen
CAS-Numer 7726-95-6
Uundial 6,0 ppm[1]
Atomaar [2]
Atoommase 79,904 u
Atoomraadius (bereegent) 115 (94) pm
Kovalent-Raadius 120 pm
Van der Waals-Raadius 185 pm
Elektroonen [Ar] 3d10 4s2 4p5
1. Ionisiarang 1139,9 kJ/mol
2. Ionisiarang 2103 kJ/mol
3. Ionisiarang 3470 kJ/mol
4. Ionisiarang 4560 kJ/mol
5. Ionisiarang 5760 kJ/mol
6. Ionisiarang 8550 kJ/mol
7. Ionisiarang 9940 kJ/mol
Füsikaalisk [2]
Tustant luupen
Sachthaid 3,12 g · cm−3[3] bei 300 K
Magnetismus diamagneetisk ( = −2,8 · 10−5)[4]
Smoltponkt 265,8 K (−7,3 °C)
Köögponkt 331,7 K[5] K (58,5 °C)
Molaar Rüm (fääst) 19,78 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk 30 kJ/mol[5] kJ/mol
Smoltwaremk 5,8 kJ/mol
Dampdruk 2,2 · 104[3] Pa bei 293 K
Waremkfeerang 0,12 W/(m · K)
Cheemisk [2]
Oksidatsionstustant ±1, 3, 5, 7
Sür of baasisk stark sür
Normoolpotentiaal 1,066 V (Br + e → Br)
Elektronegatiwiteet 2,96 (Pauling-Skala)
Isotoopen
Isotoop NH t1/2 Aktiwiteet Energii (MeV) Produkt
77Br

{syn.}

57,036 h ε 1,365 77Se
78Br

{syn.}

6,46 min ε 3,574 78Se
79Br

50,69 %

stabiil
80Br

{syn.}

17,68 min β 2,004 80Kr
ε 1,871 80Se
81Br

49,31 %

stabiil
82Br

{syn.}

35,30 h β 3,093 82Kr
83Br

{syn.}

2,40 h β 0,972 83Kr
Muar isotoopen bi List faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
  Spin (I) γ uun
rad·T−1·s−1
Er(1H) fL bi
B = 4,7 T
uun MHz
79Br 3/2 6,73 · 107
81Br 3/2 7,25 · 107
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [6]
05 – Korosiif 06 – Giftag 09 – Skaaset a natüür

Gefoor

H- an P-wäärnang H: 330-314-400
EUH: nian EUH-wäärnang
P: 210-​273-​304+340-​305+351+338-​309-​310-​403+233Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze [3]
EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [6]
Fiks giftag Korosiif Skaaset a natüür
Fiks giftag Korosiif Skaaset a natüür
(T+) (C) (N)
R- an S-wäärnang R: 26-35-50
S: (1/2)-7/9-26-45-61
Muar wäärnangen
LD50
Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Broom [broːm] (ualgreks βρῶμος brômos ‚Stöönk‘) as en cheemisk element mä det sümbool Br an det atoomnumer 35.

Kwelen

Bewerke
  1. Harry H. Binder: Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999, ISBN 3-7776-0736-3.
  2. A taalen kem faan www.webelements.com (Brom), wan ei ööders uunden.
  3. 3,0 3,1 3,2 Iindraanj tu Brom uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 4. Janewoore 2010 (mä JavaScript).
  4. Weast, Robert C. (ed. in chief): CRC Handbook of Chemistry and Physics. CRC (Chemical Rubber Publishing Company), Boca Raton 1990. Sidjen E-129 bit E-145. ISBN 0-8493-0470-9. A taalen san diar üüb g/mol bereegent an uun cgs-ianhaiden uunden. Heer as di wäärs tu SI-ianhaiden amreegent.
  5. 5,0 5,1 Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang: Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun: Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337, doi:10.1021/je1011086.
  6. 6,0 6,1 Iindrach ütj det CLP-föörskraft tu CAS-Nr. 7726-95-6 uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA (brükt JavaScript)
  7. 7,0 7,1 Gigiena i Sanitariya. (English translation HYSAAV.), 1970, Vol. 35 (11), S. 11.
  8. 8,0 8,1 8,2 Broom bi ChemIDplus.
  9. 9,0 9,1 W. B. Deichmann: Toxicology of Drugs and Chemicals, Academic Press, Inc., New York, 1969, S. 645.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Broom – Saamlang faan bilen of filmer